Aidu tuulikud nr 4 ja 5

Kuivõrd viimasel kuul üles kerkinud vaidluses Aidu tuulepargi ehituslubade, kooskõlastuse ja tuulikute kõrguse puhul on erinevatel osapooltel erinev arusaam asjast, koostas Ärileht ülevaate viiest peamistest vaidlusküsimustest, kus Sõnajalgade suusad Eesti riigiasutustega on totaalselt risti läinud.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet (TTJA) otsustas kaitseministeeriumi pöördumise järel peatada 12. aprilli ettekirjutusega kahe tuuliku ehituse Aidu tuulepargis, mis oli alguse saanud 27. märtsil. Asutus põhjendas sammu võimaliku julgeolekuohu ja ebaseaduslike ehituslubadega.

Kuna arendajad jätkasid töid ka pärast seda, kehtestas TTJA 19. aprillist politsei kaasabiga tuulepargis viibimise keelu, mis kestis esialgu 26. aprillini südaööni. Seda on kaitseministeeriumi kui TTJA palvel pikendatud veel nii kauaks, kuniks “oht objektil on kõrvaldatud”.

Mis on aga peamised küsimused, mille üle arendajad riigiasutustega seal vaidlevad?

1. küsimus: kas Aidu tuulepargi rajamiseks on arendajatel kaitseministeeriumi kooskõlastus?

Andres ja Oleg Sõnajalg põhjendavad 2017. aasta kevadest kohtu poolt Aidu tuulepargile kehtestatud ehituskeelu eiramist ja 27. märtsil Aidu tuulepargi ehituse jätkamist sellega, et teevad seda kaitseministeeriumi kooskõlastuse alusel. Ka on nende kindel seisukoht, et Aidu tuulepargile on antud mitu, täpsemalt ühtekokku neli erinevat kooskõlastust.

Esimeseks loevad nad kaitseministeeriumi 28.05.2010 ettepanekule vastavalt koostatud KSH koostaja Rambolli analüüsi, mis telliti Küberneetika Instituudilt ja Cybernetica AS-ilt – kellel mõlemal on olemas riigisaladuse luba – ning kelle analüüsi tulemused lisatid KSH-sse.

Teise kooskõlastusena toovad Sõnajalad välja 15.11.2010 kaitseministeeriumilt Kindel Vara OÜ nimele saadetud kirja, mille allkirjastas toonane kantsler Riho Terras ning milles kaitseministeerium seadis Aidu tuulepargi eeltingimusena kaks leevendusmeedet: tuulikud reastatakse pargis sihtidena ning riik püüab ühildada Kellavere radari piirivalve kaldavaatlusradaritega. Seejuures arendajad lubavad seda omalt poolt ka rahastada.

Kuigi Sõnajalad on seda meelt, et kaitseministeerium kooskõlastas selle kirjaga Aidu tuulepargi teemaplaneeringu, on antud kiri ka Ärilehe käsutuses ja seal on selgelt öeldud: „Käesolev kooskõlastus hõlmab ainult tuulikute võimalikku paigutust Aidu tuulepargis. Tegemist ei ole kooskõlastusega Aidu tuulepargi teemaplaneeringule.”

Kolmandana viitavad Sõnajalad kaitseministeeriumi 30.12.2010 kooskõlastusele, mis anti Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringule „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukoha valik”.

Viimase, neljanda kooskõlastusena toovad nad välja kaitseministeeriumi 03.04.2012 ehitusprojekti kooskõlastamist puudutava kirja Kindel Vara OÜ-le, mille on allkirjastanud toonane kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe. Kirjas on öeldud: „Kaitseministeerium kooskõlastab Aidu tuulepargi eelprojekti märkusteta.”

Kaitseministeeriumi on aga seisukohal, et Sõnajalgadel puudub täna rajatavatele tuulikutele nende kooskõlastas. Ka on ministeerium Aidu tuulepargiga seonduvalt andnud üksnes kaks kooskõlastust. Neist esimeseks loeb ministeerium 2010. aastast pärinevat Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneerigu kooskõlastust.

Teiseks kooskõlastuseks loeb ministeerium 2012. aasta eelprojekti kooskõlastus. Eelprojekt puudutas 33 tuulikuga ja 100 MW koguvõimsusega tuulepargi rajamist. Ministeeriumi kinnitusel oli toona kavandatavate elektrituulikute suurimaks lubatud kõrguseks olemasolevast maapinnast kuni 185 meetrit.

Samas toonitab kaitseministeerium toonitanud, et selle, neilt kooskõlastuse saanud eelprojekti alusel ei ole kohalik omavalitsus mitte kunagi ühtegi ehitusluba välja andnud ning õiguspärase ehitusloa olemasoluks ei piisa teemaplaneeringu kooskõlastusest, kuigi Sõnajalad on öelnud, et piisab.

Kaitseministeeriumi kindel seisukoht on, et 2015. aastal väljastatud ehituslubadele, kus projekti raames oli muutunud tuuliku tüüp (Vestase asemel Eleoni tuulikud) ning kõrgus (185 meetri asemel 193 meetrit) neilt kooskõlastust ei küsitud. Seetõttu leiab ministeerium, et täna Aidus püsti pandud 221 meetri kõrgustele tuulikutele ei ole ta kunagi kooskõlastust andnud.

2. küsimus: kas ehitusload, mille alusel tuulikute ehitusega 27. märtsil edasi mindi, kehtivad?

Kuivõrd Sõnajalgade ettevõttele Aidu Tuulepark OÜ 2015. aastal kohaliku valla poolt väljastatud ehitusload on 2017. aasta kevadest olnud kohtuvaidluse tõttu peatatud, jätkasid arendajad 27. märtsil Aidu tuulepargis tuulikute ehitust 2013. aastal nende ettevõttele Kindel Vara OÜ (tänase nimega Eleon Green OÜ) antud ehituslubade alusel.

Nii arendajad kui ka kohalik, Lüganuse vald on seisukohal, et Sõnajalad jätkasid ehitustegevust kehtivate ehituslubadega, põhjendades seda sellega, et kuigi omavalitsus väljastas 2015. aastal Aidu Tuulepark OÜ-le ehitusload, ei tunnistanud ta varasemalt Kindel Vara OÜ-le antud lubasid kehtetuks.

Ka ütlevad nii arendajad kui ka Lüganuse vallavalitsus, et ehitusload on kehtivad, kuna ettevõtjad alustasid ehitustegevusega Aidu tuulepargis enne seda, kui kaks aastat lubade väljastamisest täis sai. Kui sellega poleks alustatud, oleks load muutunud automaatselt kehtetuks.

Kaitseministeerium koos TTJA-ga on aga seisukohal, et Kindel Vara OÜ-le 2013. aastal Maidla vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusload – mille alusel hiljuti ehitust jätkati – ei kehti. Asutused on veendunud, et kahe aasta jooksul pärast ehituslubade väljastamist ehitustegevusega ei alustatud.

Kaitseministeerium põhjendab seda sellega, et praegu pooleli olevas kohtuvaidluses Aidu Tuulepark OÜ-ga on arendajad ise tunnistanud, et ehitustegevusega alustati alles 2015. aasta sügisel, mitte kevadel – nagu nüüd nii Sõnajalad kui kohalik vallavalitsus väidavad.

TTJA on märkinud, et Kindel Vara OÜ ehituslubade kehtetuks tunnistamist on ka kohalik omavalitsus ise tõdenud oma 2015. aasta haldusaktis, millega väljastas uued ehitusload. Ameti põhjenduste kohaselt esitasid Sõnajalad 22. ja 23.02.2015 Lüganuse vallavalitsusele taotlused uute ehituslubade väljastamiseks. Avaldustes tõdesid nad ise, et vanad load muutuvad kehtetuks.

26.02 andis Lüganuse vallavalitsus Kindel Vara OÜ-le uued ehitusload 33 tuuliku püstitamiseks. Seejuures on märgitud, et olemasoleva maapinna kõrgust ei muudeta ja laba tipukõrgus on 196,4 meetrit maapninnast. Ühtlasi on otsuse põhjenduses on kirjas, et „Maidla Vallavalitsuse poolt ehituslubade väljastamisest möödub 28. veebruaril 2015 kaks aasta ning ehitamisega ei ole alustanud, mistõttu taotleb Kindel Vara OÜ uusi ehituslubasid…”.

03.03 tegi Lüganuse vald uue korralduse, kus luges Kindel Vara OÜ-le antud ehitusload väljastatuks Aidu Tuulepark OÜ-le, ettevõttele, mis loodi Kindel Vara OÜ-st eraldamise teel. 06.03.2015 tegi kohalik omavalitsus ka ehitisregistrisse aranduskande, kus märkis, et „ehitusluba on kaotanud kehtivuse”.

Registri paranduskanne 06.03.2015

TTJA sõnul väidab arendaja koos Lüganuse vallaga nüüd, et 2013. aasta ehitusluba siiski kehtib, kuna kolm aastat hiljem ehk 18.05.2018 jõudis registrisse paranduskanne põhjendusega „ehitusluba on tähtajatu”. Kande juurde on lisatud ehitise geodeetilise mahamärkimise akt (25.02.2015), ehitamise alustamise teatis (21.02.2015) ja eitustööde päevik (25.02.2015).

Küll aga on see TTJA sõnul selgelt vastuolus enne seda Sõnajalgade endi poolt väidetuga, kus nad kohtuvaidlustes on tunnistanud, et Aidu tuuleparki asuti reaalselt ehitama 2015. aasta sügisest, kui nad said lõpuks Aidu tuulepargi ala hoonestusõiguse.

Lüganuse valla ehitusnõunik Enno Saarmets selgitas eelmisel nädalal Eesti Päevalehele vastuolu sellega, et „tegemist on arusaamatusega”, kus kohalik omavalitsus ei kontrollinud uusi ehituslubasid välja andes, kas tegevusega oli alustatud või mitte. Tema sõnul ei jõudnud üks e-kiri õigel ajal Lüganuse vallani.

Seda aga, et see e-kiri neile ei jõudnud, tõid välja Sõnajalad ise möödunud aasta veebruari alguses tehtud pöördumises Lüganuse vallavalitsuse poole, kus nad ütlevad, et Kindel Vara OÜ alustas ehitamist 25.02.2015. Väite tõestuseks esitasid arendajad väljatrüki Kindel Vara OÜ 21.02.2015 e-kirjast aadressile ants.kangro@luganuse.ee.

Selles kirjas öeldi, et 30 tuuliku ehitamisega alustatakse 25.02.2015 ning manuses olid lisatud ka vastavad ehitamise alustamise teatised. Kiri ei jõudnud Sõnajalgade väitel õigel ajal kohale aga seetõttu, et Lüganuse valla domeen on hoopis lyganuse.ee lõpuga. Enne 07.02 neid dokumente nad aga Lüganuse vallale ei esitanud.

3. küsimus: kas Aidu tuulepargis täna püsti pandud tuulikud ületavad kaitseministeeriumi poolt lubatud kõrgust?

Arendajad on seisukohal, et sellega, et täna Aidu tuulepargi püsti pandud tuulikud küündivad 221 meetrini, ei ole nad rikkunud ei neile väljastatud ehituslube ega ka kooskõlastusi, kuna ühegi seni kaitseministeeriumi poolt antud kooskõlastuses pole tuulikute kõrgusele piiranguid seatud.

Oleg Sõnajala sõnul on kaitseministeeriumi väide, nagu nad oleks ehitanud tuulikud lubatust kõrgemad, täielik demagoogia. „Esiteks, me ei ole ehitanud tuulikud suuremad – me oleme ehitanud täpselt vastavalt ehitusprojektile ja planeeringule,” märkis ta.

Sõnajala sõnul oli planeeringus toodud küll välja ühe tuulikutüübi ehk Vestas 90 parameetrid (võimsus 3MW, torn 135 meetrit, tipukõrgus 185 meetrit), kuid selle kõrval lubab planeering ka teist tüüpi, erinevate parameetritega tuulikuid. „Kaitseministeerium pole Aidu tuulepargile ühtegi korda seadnud kõrguse piirangut,” rõhutas arendaja.

Ta toob võrdluseks kõrvale Vaivara tuulepargi – mille arendamisega nad samuti seotud on –, kus kaitseministeerium on küll seadnud oma kooskõlastusega kõrguse piiranguga. „Seal on täpselt määratletud, millisest punktist kui kõrge tohib olla tuulik,” märkis Sõnajalg.

Arendaja on seisukohal, et tuulikute kõrguse jutt on tagant järele kaitseministeeriumi retoorikasse sisse toodud. „See ei ole kunagi olnud kaitseministeeriumi kooskõlastuse tingimus, mistõttu see ongi olnud planeeringu ja ehitusloa põhine. Me oleme täpselt ehitanud vastavalt ehitusloale,” rõhutas Sõnajalg.

Kaitseministeerium on aga seisukohal, et Aidus on ilma nende kooskõlastuseta alustatud ehitust märksa suuremate tuulikute püstitamiseks, kui algselt jutt käis. „Aidusse püstitatud Eleoni tuulikute puhul on tegemist pretsedenditult kõrgeimate tuulikutega Eestis. Teised selle piirkonna tuulikud on kuni 70 meetrit madalamad,” ütleb ministeerium.

Asutus märgib seejuures, et tuulikute puhul on oluliseks teguriks mitte ainult labade pikkus ja torni kõrgus, vaid ka labade tööala – mis on nende arvutustega järgi Eleoni tuuliku puhul üle kolme tuhande ruutmeetri võrra suurem kui Vestase tuulikul –, ja see on oluline vahe. Nimelt on Eleoni tuulikute labad lisaks algselt plaanitule ka 2 meetrit pikemad ehk 56 meetri asemel 58 meetrit pikad.

Kaitseministeerium rõhutab, et 2012. aastal kooskõlastatud eelprojekti alusel – mis on ainus kaitseministeeriumi kooskõlastatud ehitusprojekt – oli ära toodud ehitise kõrgus maapinnas, mis oli kokku 185 meetrit. Seal oli ühtlasi märgitud, et torni kõrgus on 135 meetrit ning rootori laba tipu ulatus on kuni 185 meetrit.

Ka toonitab ministeerium, et selle kooskõlastatud eelprojekti alusel ei ole kohalik omavalitsus mitte kunagi ühtegi ehitusluba välja andnud. „Õiguspärase ehitusloa olemasoluks ei piisa teemaplaneeringu kooskõlastamisest,” põhjendab asutus.

Sõnajalgade sõnul ei pea aga kaitseministeeriumi väide selles osas, et nende tuulikud on 70 meetrit kõrgemad teistest lähedusse paigutatud tuulikutest kõrgemad, paika. „Tuulepargi lähedal asuva Viru-Nigula tuulepargis asuvad WinWind tuulikte kõrgus koos vundamendiga on 160 meetrit, seega Eleoni tuulikud on ainult 35 meetrit Viru-Nigula tuulikutest kõrgemad,” ütlevad nad. Küll aga pole selle arvutuse puhul arvestatud killistikukuhjatist ja taldmikku, mis on kokku 24 meetrit.

4. küsimus: kas Aidus püsti pandud Eleoni tuulikud on ohuks Eesti kaitseväe luuresüsteemide tööle?

Arendajad ja riik ei ole ühisel seisukohal ka selles osas, kas ja kui suur mõju on plaanitust kõrgematel ja suuremate labadega tuulikutel luuresüsteemidele, täpsemalt raadioluuresüsteemidele ja õhuseireradaritele – ning kas Aidu tuulikud on sellest lähtuvalt ohuks Eesti riigi julgeoleku tagamisele või mitte.

Sõnajalgade seisukoht on, et Eleoni lahendusel on kokkuvõttes oluliselt vähem mõju, kui oleks olnud algselt plaanitud Vestase tuulikutel.

Seejuures viitavad nad QuinetiQu poolt koostatud raportile, mille kohaselt on tuulepargi rootorite pindalast tulenev maksimaalne füüsiline varjumine Eleoni tuulikutel 0,25% ehk kuus korda parem kui oleks olnud Vestase tuulikutel. Teiste häiringute vahe on nende sõnul minimaalne.

Ministeeriumi seisukoht on aga, et sama analüüs ütles ka, et teatud olulistes aspektides on Eleoni tuulikute mõjud suuemad. „Suuremate tuulikute tekitatav elektromagnetilise müra tase on suurem,” toob ministeerium välja. Ka ulatub tuulikute suurusest tulenevalt ulatub mõju ka kõrgemale. „Nendes aspektides on juba 30 Eleoni mõju suurem, kui oleks olnud varasemalt planeeritud Vestase oma,” on kaitseministeerium veendunud.

Ühtlasi on kaitseministeerium öelnud, et plaanitust kõrgemad ja pikemate labade tuulikud tekitavad vahetu ohuolukorra, kuna Aidu tuulikud jäävad Kellavere radari otsenähtavusalasse.

Kuigi ministeerium pole tahtnud avalikkuses väga detailidesse laskuda selles osas, mismoodi täpselt antud tuulikute püstitamine riigi julgeolekut ohustab, leiab detailsemaid selgitusi selles osas Tallinna halduskohtu 03.05.2019 kohtumäärusest, millega kohus võttis menetlusse Sõnajalgade taotluse TTJA ettekirjutuse tühistamiseks.

Nimelt toob seal TTJA kaitseministeeriumi andmetele tuginedes välja, et Aidu tuulepargi püstitamine vähendab radari ja raadiosüsteemide töövõimet ning seda kinnitab 13 dokumenti, mille salastuse tase on kas „NATO piiratud”, „NATO konfidentsiaalne”, „piiratud”, „konfidentsiaalne” või „salajane”. Salajaseks kuulutatud dokumente on nende hulgas üle poole.

„Töövõime vähendamine tähendab elutähtsa süsteemi – eelhoiatussüsteemi – kahjustumist, mis omakorda tekitab reaalse ohu Eesti Vabariigi julgeolekule, samuti NATO välispiiri julgeolekule. Seega satub ohtu Eesti Vabariigi elanikkonna turvalisus ning ka teiste NATO liikmesriikide turvalisus,” märgib TTJA.

Ka on antud kohtumääruses detailsemalt välja toodud tuulikute mõju radarissüsteemidele. Seejuures viidatakse viiele mõjutusele: müra tuulepargi piirkonnas, augud kattealas tuulepargi vahetus läheduses, sihtmärkide avastamise tõenäosuse vähenemine tuulepargi suunal, valede sihtmärkide teke ja sihtmärgi vale asukoht.

Antud kohtuasjas otsustas kohus kaasata asja arutamisse ka kaitseministeerium ja olenevalt kaitseministeeriumilt saadavast infost võib kohtuasja ka riigisaladuse kaitse eesmärgil kinniseks kuulutada.

5. küsimus: kui palju vaeva on näinud Eesti riik, et leida rakendada kompensatsioonimeetmeid, mis võimaldaks tuulikute mõju raadioluure- ja õhuseiresüsteemidele vähendada?

Kui Sõnajalad räägivad sellest, et neil on täna Aidu tuulepargi rajamiseks kooskõlastus olemas, viitavad nad muuhulgas 2010. aasta kaitseministeeriumi kirjale, kus neil kästi reastada tuulikud üksteise järel sihtidena ritta ning panustada rahaliselt ka Kellavere radari ja piirivalveradari ühildamisse, mis peaks kompenseerima tuulikute põhjustatud augud ja häiringud radari pildis.

Viimase osas on kaitseminister Jüri Luik 2017. aasta lõpus tunnistanud, et kuigi tuulikute negatiivse mõju kõrvaldamist Kellavere radarile loodeti saavutada õhuseireradarite süsteemi ühildamisega piirivalve radarite süsteemi, ei ole see aga võimalik, sest kaldavaatlusradari töö kriteeriumid ei vasta õhuväe ja NATO seatud tingimustele.

Sellest tingitult on Sõnajalad seisukohal, et sellega on riik jätnud endale võetud kohustuse täitmata. “Selle põhileevendusmeetme, millest oli juttu terve planeeringu- ja kooskõlastamisprotsessi jooksul, on riik jätnud tegemata – ja nüüd süüdistab meid kõrgemate tuulikute ehitamises. Nii lihtne see ongi,” rääkis Oleg Sõnajalg.

Kaitseministeerium on aga seisukohal, et antud asi ei ole praeguses vaidluses üldse tähtis, kuna arendajad on pannud suuremad ja võimsamad tuulikud, mistõttu on Eleoni tuulikute mõju 30% suurem. „2010. aasta teemaplaneeringus toodud tuulikud olid veelgi väiksema labade tööpindalaga ja madalamad Vestas V90, mis on 1,7 korda väiksema pindalaga, kui praegu rajatavad tuulikud. See on väga suur erinevus,” märkis Susan Lilleväli kaitseministeeriumi strateegilise osakonna osakonnast.

Nii suurte erinevuste tõttu vajavadki kompensatsioonimeetmed uuesti ulatuslikumat hinnangut uute tuulikute suuremate parameetrite kohaselt. Sellest võimalusest jättis kohalik omavalitsus tuulepargi parameetreid hiljem ehitusluba väljastades oluliselt muutes kaitseministeeriumi ilma,” sõnas Lilleväli.

Tema sõnul on käesoleva vaidluse sisu, et arendaja on rajamas lubatust märksa suuremaid tuulikuid, millel on märksa suurem mõju nii õhuseiresüsteemidele kui raadioluuresüsteemile. Politsei- ja piirivalveameti kaldavaatlusradareid ei kompenseeri piisavalt neid suuri mõjusid.

Ka on kaitseministeerium seisukohal, et on tegelenud kompensatsiooni- ja leevendusmeetmete otsimisega juba 2016. aastast saadik, kui kaitseministeerium ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lõid tuuleparkide arendamise töörühma, kuhu on olnud kaasatud erinevad arendajad, sealhulgas Andres ja Oleg Sõnajalg.

Töörühm on tänaseks ka oma järeldused ja ettepanekud teinud, esitlenud neid vabariigi valitsusele, kuid kuna nende meetmetega kaasneb lisakulu, siis nende investeeringute tegemiseks ei ole kaitseministeeriumi sõnul riigieelarves raha. Samas Sõnajalad ütlevad, et tänaseks on Eestil kogunenud CO2 kvoodirahast 10 miljonit vaba raha, mida saaks nende investeeringute tegemisse suunata.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Timo Tatari sõnul on ühe võimaliku rahastusallikana tõepoolest kaalutud CO2 müügist saadud raha. „Tänane plaan on, et selle aasta augustiks saab kaitseministeerium valmis analüüsi, millega saame teada erinevate Eesti piirkondade kohta lahendused, mis leevendavad riigikaitselisi piiranguid,” rääkis Tatar.

See peaks võimaldama teada saada ka meetme maksumuse, leevenduse ulatuse ning realiseerimise aja. „Teatavasti on piiranguid mitte üksnes Kirde-Eestis vaid, ka Lääne- ning Põhja-Eestis. Kui oleme Kaitseministeeriumilt saanud info, saame septembris viia võimalikud alternatiivid koos rahastusmudeliga valitsusse,” sõnas MKM-i asekantsler.