Tulevikus peaks tuuleenergia andma kolmandiku Eesti elektritootmisest. FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Aeg hakkab otsa saama ja valitsuserakonnad peavad kiiresti kokku leppima, kas kliima soojeneb või mitte.

Sel suvel tahtsid Euroopa Liidu valitsusjuhid seada ühtseks sihiks kliimaneutraalsuse aastaks 2050, mis tähendab, et Euroopas ei paisataks õhku rohkem heitmeid, kui loodus suudab kompenseerida. Selle plaani rikkus ära Eesti koos Poola, Ungari ja Tšehhiga, kellele plaan ei meeldinud. Ka Eestile ei meeldinud, sest üks valitsuspartei EKRE põhimõtteliselt ei tunnista, et kliima soojeneb.

Eestit esindanud peaminister Jüri Ratas leiutas lääne kolleegidele vabanduse, et Eesti ei saa võtta kohustust olla 2050. aastaks kliimaneutraalne enne, kui siin on tehtud analüüs, kas ja kuidas on võimalik seda saavutada.

Nüüd hakkab see analüüs Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuses valmis saama ja sel nädalal kuulis sellest kokkuvõtet ka ministritest moodustatud kliima- ja energiakomisjon. Tulemused võisid nii mõnelegi ministrile ebameeldiva üllatusena tulla: Eestis on kliimaneutraalsuse saavutamine võimalik ja ehkki selleks tuleb investeerida 16,7 miljardit eurot, on see rahaliselt kasulik.

Tegutseda tuleb kohe

Lõviosa sellest hiigelinvesteeringust oleks küll erasektori kanda, riik peaks panustama umbes 4,58 miljardi euroga.

«Sääst on seda suurem, mida varem pihta hakata. Tegutsema tuleb hakata kohe,» ütles SEI Tallinna juhataja Lauri Tammiste. Valitsusele pakutakse välja 57 meedet, mille rakendamisel oleks Eestis palju vähem heitmeid.

Analüüsi järgi vajavad möödapääsmatult investeeringut ebatõhusa energiakasutusega hooned, näiteks vanad koolimajad, hoolekandeasutused ja elamud. Uued hooned peavad olema vähem energianõudlikud ja vanad tuleb korda teha nii seest kui ka väljast. Kõik see raha ei peaks tulema riigilt, vaid näiteks koolimaja rekonstrueerimisse investeerib kohalik omavalitsus, eramaja remonti eraisik.

«Need meetmed toovad pikemaks perioodiks mitte üksnes CO2 heite vähendamise, vaid ka rahalise säästu ning samuti vähendavad vajadust investeerida uutesse energiatootmisvõimsustesse,» öeldakse analüüsis valitsusele. Näiteks kaitseministeeriumi haldusalas ei saagi peale hoonete energiatõhusaks tegemise midagi muud ette võtta, sest teisi abinõusid kasutades tekib oht, et väheneb tegutsemisvõime.

Möödapääsmatult vajavad investeeringut näiteks vanad koolimajad, hoolekandeasutused ja elamud.

Teine põhiline ettevõtmine kliimaneutraalsuse saavutamisel on üleminek taastuvenergiale. Aastal 2050 võiks tuuleenergia katta kolmandiku riigi elektrivajadusest ja päikeseenergia umbes ühe protsendi. Taastuvenergiat tuleb rohkem kasutama hakata ka transpordis. «Transpordis on tempo tõstmise vajadus kõige suurem. Seal on see areng olnud aeglane, võrreldes elektriga, kus on viimased kümme aastat muutused toimunud,» rääkis analüüsi koostanud SEI Tallinna juhataja Tammiste. Ühe variandina võiks valitsus kaaluda raudteede elektrifitseerimist. Kui suunata seejärel ka kaubavahetus maanteelt raudteele, väheneks analüüsi järgi süsinikuheide aastaks 2050 ligi kaks miljonit tonni.

Metsa istutamine aitab

Ehkki heite vähendamiseks välja mõeldud meetmeid on palju, ei aita need täielikult tasakaalu saavutada. Siin aitab kolmas suur ettevõtmine: süsiniku sidumine. See tähendab, et õhku paisatud heitmete tasakaalustamiseks tuleb panustada loodusesse ehk istutada metsa ja teha turvasmuld looduslikuks rohumaaks. Uude metsanduse arengukavasse peaks valitsus selle sisse kirjutama, sealjuures analüüsima ka lubatud raiemahte.

«Kui need klotsid kokku panna, saab kliimaneutraalse ühiskonna ja majanduse aastaks 2050,» ütles Tammiste. See kõik ei pruugi aga nii minna, kui meetmeid ei hakata rakendama kohe.

Tammiste sõnul on kokku pandud meetmepaketis sees ka hulk määramatust, mistõttu on esmalt tähtis saada plaan käima järgmiseks kümne aasta vaates. «Siis tulevad valikukohad. Me ei tea täna, kuhu arenevad tehnoloogiad ja maailma regulatsioonid,» ütles ta.

Järgmine suurem otsustushetk oleks aastal 2030. Tammiste rääkis, et kui kümne aasta pärast ei ole näiteks looduslik sidumine – metsa istutamine heitmete tasakaalustamiseks – õnnestunud, tuleb võib-olla kaaluda hoopis süsiniku püüdmist. See tähendab, et süsihappegaas suunatakse ümber enne seda, kui see õhku paiskub.

«Kuna looduslik sidumine on pikaajaline protsess, siis selles peab plaan kiirelt paigas olema. Kui see ei õnnestu, peab raha mujale panema, näiteks taastuvenergiasse. Looduslik sidumine on aga kõige soodsam,» selgitas Tammiste.

Sel nädalal saab SEI analüüs veel viimase lihvi ja lõppraport tehakse avalikuks järgmisel nädalal. Valitsuse energia- ja kliimakomisjon kohtub uuesti 30. septembril. Enam ei ole peaministril taskust võtta vabandust, et Eesti ei tea oma võimalusi. «Uuringu tulemuste detailsem arutelu ongi kliima- ja energiakomisjoni järgmise kuue kuu tööplaanis,» ütles keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE). Niisiis saab näha, kas peale jääb kliimasoojenemist eitav koalitsioonipartner või muudab EKRE meelt.

Algne versioon: ummikumaks ja lihatootmise kärpimine 

Esimese hooga panid analüüsi autorid raportisse kirja kõikvõimalikke variante, millega annaks heitmeid vähendada. Ühe meetmena nimetati võimalust vähendada lihatarbimist ja selle asendamist taimset päritolu toiduga, tehes näiteks taimetoitluse kampaaniaid ning korraldades lasteaedades ja koolides koolitusi. Toodi ka esile, et kõige rohkem emissiooni ühe kilo kohta tekib lambaliha tootmisel.
Algses versioonis katsetati ka mitmesuguste maksudega: automaks, ummikumaks Tallinnas, teekasutustasud.
Need maksud ja ka lihatarbimise vähendamise meetmed jäid aga lõplikust raportist välja. «Mõnede meetmete puhul oli maht liiga väike või ei olnud usaldusväärset hinnangut meetme maksumuse ja mõjuulatuse vahekorrale,» selgitas Tammiste. Tema sõnul vajaks need eraldi uuringuid, aga kõnealuses analüüsis ei saanud nad nende kohta midagi usaldusväärset väita. Üldse langes algsest nimekirjast välja ligi 40 meedet.
Sõelale jäi aga soovitus pidada meeles tuumaenergiat. Tammiste selgitas, et sellele tasub lähemalt mõelda aga siis, kui kümne aasta pärast on osa meetmepaketist juba rakendatud ja tekib vajadus lisavõimsuste järele.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik