Virumaa tuulepargid FOTO: Pm

Kirde-Eestis viie aasta pärast tööd alustav uus õhuseireradar vabastaks Saaremaa-suuruselt maalahmaka kõrguspiirangu küüsist, mille üle on tuuleparkide arendajad riigiga hulga piike murdnud ja usinalt kohtuuksi kulutanud.

Nimelt andis valitsus mõni nädal tagasi kaitseministeeriumile voli valmistuda täiendavate radarite ja lisaseadmete hankimiseks, esialgse plaani kohaselt saab investeering tehtud 2024. aasta jooksul. Praegu on mitu tuulearendust takerdunud selle taha, et need segaksid Kellavere radari ja raadioluureseadmete tööd.

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri Meelis Oidsalu sõnul lahendab uus, 37 miljonit eurot maksev radar probleemi Jõhvi-Iisaku mõttelise jooneni. «Sealt ida poole jäävad raadioluure tõttu piirangud peale. Lääne poole saab siis teatud maani rohkem arendada kui praegu,» ütles ta.

Piirangust pääseks kolm arendust

Kaitseministeeriumil pole küll piirangutest vabaneva ala täpset kaarti, kuid ala umbkaudseteks nurkadeks on Käsmu, Pandivere, Kauksi ja Toila ning meri.

«Kirde-Eesti lisaradariga avaneva ala suurus, milles saab kaitseministeeriumi piiranguteta tuuleparke rajada, on umbes 3100 ruutkilomeetrit,» ütles kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang.

Maa-alale, mis on suurem kui Saaremaa, jääb mitu vaidlust tekitanud tuulearendust, millest Varja, Aidu ja Purtse tuulepark võivad kompensatsiooniradari tööle hakkamisel kaitseministeeriumi piirangutest vabaneda.

Sang ütles, et tuulepargi rajamise keelualaks pole Eestis kuulutatud ühtegi piirkonda, kuid iga tuulepargi rajamisel kaalutakse eraldi, kas uus park kahjustaks riigikaitseliste rajatiste toimimist.

150–200 meetri kõrguseid tuulikuid võib maismaal juba praegu planeerida umbes 6300 ruutkilomeetrile. 200–260-meetriseid tuuleparke on võimalik rajada 3400 ruutkilomeetrile. Seega kokku umbes viiendikule Eesti maismaast.

Seni on ministeerium jätnud kooskõlastamata Auvere ja Päite-Vaivina tuulepargi arendamise plaani, Vaivara tuulepargi puhul on kohalik omavalitsus jätnud arvestamata kaitseministeeriumi seatud tingimused, mille üle vaieldakse kohtus.

«Üldjuhul küsivad nii tuuleparkide arendajad kui ka üksikut tuulikut püstitada soovijad kaitseministeeriumilt eelhinnangut, saamaks teada, kas soovitud kohta on võimalik soovitava kõrguse ja suurusega tuuleparki rajada. Kui arvatavad piirangud on ettevõtjale ebasoodsad, siis üldjuhul nad kooskõlastamiseni ei jõua,» ütles Sang.

Vaidluses kasvab kaitsevõime

Aidu tuulepargi arendaja Andres Sõnajala sõnul on valitsuse otsus riigimehelik ja kaugelevaatav, kuid tuleviku jaoks peaks tema hinnangul õppima, et õige otsuseni jõudmiseks pole vaja enne pilli lõhki puhuda.

«See on ju tegelikult hästi sümptomaatiline olnud Eesti riigi juhtimises. Kõigepealt kas ei märgata probleemi või isegi võimendatakse seda, ja siis lõpuks tuleb ehk ka lahendus,» ütles ta.

Sõnajala sõnul peaks rohkem usaldama ettevõtjaid, kes valdkonda läbi ja lõhki tunnevad. «Ikka vaadatakse, kuidas miski võiks kellelegi kasulik olla, ja siis püütakse teha nimelt risti vastupidi,» sõnas ta, lisades, et kiuslikust käitumisest tuleb lahti saada.

Tema hinnangul pidanuks selle probleemi lahendama kuus aastat tagasi, mil taastuvenergeetika arendamine Eestis peatus. «Aga hea, et vähemalt nüüdki. Ehk ei ole liiga hilja,» ütles Sõnajalg.

Aidu tuulepargi arendaja Andres Sõnajal

Ta märkis, et Venemaale, Narva jõe taha Slantsõ ja Jaanilinna joonele kavandatakse võimsaid tuuleparke, mis annab veel ühe põhjuse lisaradar esmajärjekorras just Virumaale panna. «Ja just võimalikult piiri lähedale, mis võimaldab varjuala vähendada, sest nii on radarid Vene tuuleparkide suhtes võimalikult eri nurkade all.»

Ta ütles, et Virumaal tuuleparke arendanud ettevõtjad pole üksnes aidanud täita Eesti taastuvenergia eesmärke, vaid andnud tõuke ka riigi kaitsevõime arendamiseks.

Arendajad soovivad garantiid

Varja, Purtse ja Päite-Vaivina tuulepargiga seotud ASi Raisner nõukogu esimees Raigo Sõlg ütles, et praegu pole veel põhjust arendustega seotud kohtuasjadest loobuda, kuna pole kirjalikku dokumenti uue radari ostmise kohta.

Kuigi uus radar hakkab tööle plaani kohaselt viie aasta pärast, saaks riigi garantii korral tuulepargi ehitamise ettevalmistustega jätkata.

ASi Raisner nõukogu esimees Raigo Sõlg Mihkel Maripuu

«Me ei pea veel tuuleparki püstitama, aga võime rajada kaabeldust, vundamente, teid. Tuulepark on võimsusega kuni 140 megavatti, seda on päris palju ja kõik võtab aega, aga kui õiguskindlust pole, siis peame kohtuasjaga jätkama,» ütles Sõlg.

Tema hinnangul saab praegune valitsus aru sõnumist, mis on neile saadetud: kui ikkagi kohtust tulevad arendajatele võidud ja selgub, et riik on ettevõtjatega alatult käitunud, siis võib oodata suuri kahjunõudeid.

Kuna paberil pole midagi, ei kipu Raigo Sõlg veel laskmata karu nahka jagama. «Sinna on viis aastat aega. Me ei tea, mitu valitsust selle aja jooksul vahetub,» ütles ta.

Lääne-Eesti peab oma radarit ootama

Kui uute radarite ostmise arutelu valitsusse jõudis, plaaniti kahte radarit: ühte Ida- ja teist Lääne-Eestisse. Kuna viimane jääb esialgu ostmata, jäävad kõrguspiirangud Lääne-Eestis püsima. «Ei ole olemas radaripoodi, kus riiulil ootab kümme radarit, sina võtad sealt kaks. Tootmisjärjekord on selline, et ei saa kõike korraga kätte,» ütles Oidsalu paar nädalat tagasi.

Samas otsustas valitsus, et edaspidi pööratakse rannikul looduskaitseala kavandamisel tähelepanu võimalikele takistustele meretuuleparkide rajamisel. Muuhulgas kaalutakse, kas meretuulepark ja looduskaitseala võiksid koos eksisteerida või kas on võimalik leida looduskaitsealale samaväärne koht kuskil, kus tuuleenergiat toota ei saa.

Eesti Taastuvenergia Koja juhi Mihkel Annuse sõnul lahendab esimene radar vaid mõne päevakajalisema mure. Teravaim vajadus radari järele on aga hoopis Lääne-Eestis, kuna seal on meretuuleparkide potentsiaal kõige suurem.

«Esmalt on tarvis lisaradarite paigaldamisega vabaneda kõrguspiirangutest, kuid oluline on ka planeerimismenetluste sujumine ning koostöö kohalike omavalitsustega,» ütles Annus. «Tarvis on välja töötada nii-öelda kohaliku kasu mehhanism, mis innustaks lisaks taastuvenergia arendustele tegema ka muul viisil regionaalarengusse panustavaid tööstusinvesteeringuid.»

Andres Sõnajala sõnul on meretuulepargi rajamine kulukam, mistõttu on selle toodang ka kallim. «Seega ütleb majanduslik loogika, et esmajärjekorras tulebki tuulepargid püsti panna kuivale maale, ning nüüd see võimalus ka tekkis. Loodetavasti tuleb lisaradar Lääne-Eestisse selleks ajaks, kui ühel hetkel tuleb elektritootmisega vette minna. Praegu sellest viivitusest suurt häda ei ole, aga muidugi võiks ka Lääne-Eesti juba praegu taastuvenergia tootmisele vabastada,» ütles ta.

Pärnits: maailma püsimine on julgeolekust tähtsam

Guido Pärnits FOTO: Mihkel Maripuu

Peamiselt kinnisvaraarendusega tuntud Mainor ASi tütarfirma Vaivara Wind arendab tuuleparki Narva külje all. Mainori nõukogu esimehe Guido Pärnitsa sõnul on Ida-Virumaa Eestis üks parimaid kohti tuuleenergia arendamiseks ning Eesti julgeoleku ja maailma kestmajäämise kaalukausile panek pole tema sõnul mõistlik.

«Oht meie idanaabri poolt on niivõrd teoreetiline. Selle üle võivad suured poisid ju suuri nõupidamisi pidada, aga maailm pole selline nagu 50 aastat tagasi, kui sõdu peeti mingi piirkonna vallutamiseks. Küll on majandussõjad, see on teine teema, aga ma arvan, et need ajad on möödas,» ütles ta.

Pärnitsa sõnul on tal väga hea meel, et Sõnajalad Aidu tuulepargisõja võitsid, sest tema hinnangul teevad nad õiget asja.

Ta möönab, et kuna Mainori põhiäri pole energeetika, siis pole nad Sõnajalgadega võrreldes oma Vaivara parki ehk nii agressiivselt arendanud. «Eks punaseid tsoone on igal pool, aga nii, et kirvega lüüakse ja suured territooriumid välistatakse, kus võiks maailmasäästvat energeetikat arendada, see on väga vale.»

Allikas: Postimees

Foto: Avalik

november 22nd, 2019|

About the Author:

Tuuletehnoloogia Liidu tegevjuht