
TTÜ emeriitprofessor Jaan Järvik kiitmas Eleoni tuulikuid taevani. Firmajuht Oleg Sõnajalg naudib teadlase kiitust. Foto: Teet Malsroos
Oleg Sõnajalg istub Lextali advokaadibüroo nurgas ja muheleb omaette. Reede hommikul sai ta kinnituse, et töösse läheb miljardiprojekt Malaisias ehk tema tuuleenergiaäri tulevik näib helge. Pinge on maas, nüüd saab keskenduda kättemaksule: kaitseministeeriumi avalikule materdamisele koos teiste Eesti eratuuleparkide arendajatega.
Avalik tuuleenergiasõda Eestis on kestnud peagi juba kolm aastat. Ühel poolel on seisnud kuulsad vennad Sõnajalad, Oleg ja Andres, kes tahavad Aidu karjääri püstitada suure tuulikupargi, kasutades sealjuures Eesti tehnikat ja tööjõudu. Nende vastu rügab kaitseministeerium: Aidu tuulikud olla esialgu kokkulepitust kõrgemad ja see segab Kellavere õhuseireradari tööd – Sõnajalad töötavat Eesti julgeolekule vastu.
Ärimehed ei vaidle vastu: jah, tuulikud on tõesti kõrgemad. Aga paremad! Analüüs näitab, et tegelikult häirivad nad radari tööd kümnendiku võrra vähem, kui varem heakskiidu saanud tuulikud.
Ministeeriumile see selgitus aga ei sobinud. Asi käis kohtus ja kõik sealsed otsused andsid võidu Sõnajalgadele. Nüüd nõuavad vennad riigilt 124 miljoni euro suuruse kahju hüvitamist.
Kõik süüdistavad kaitseministeeriumit
Teema kerkis pärast paarikuist vaikust uuesti päevakorda seoses kolmapäeval Postimehes avaldatud artikliga, kus seisis, et rahandusminister Martin Helme on asunud riigi ja ärimeeste vaidluses aktiivselt toetama Sõnajalgu. Et toimus ka mingi mõjutamine või survestamine, on kõik osapooled eitanud.
Igatahes haistsid teised Eesti tuuleentusiastid Helme positiivses meelestatuses võimalust. Reedeks korraldatigi suur pressikonverents, kus lisaks Sõnajalgadele olid laua taga veel Neugrundi, Päirte-Vavina, Varja ja Auvere tuulepargi arendajad. Kõik olid eraettevõtjad, kellelgi pole veel valmis parki, kõik on oma sõnul kandnud sadu miljoneid kahjusid, kõik näevad selles ühte süüdlast: kaitseministeeriumit. Ühe plaanitud pargiala võeti täiesti põhjuseta hoopis mereväe laskmisalaks, teistele pandi süüks sarnaselt Sõnajalgadega radarite töö segamist, aga sõnum oli põhjusele vaatamata üks.
„See ametnike pahatahtlik kius ja teise poole lolliks tegemine on nii igapäevaseks muutunud. Ametnikul on ju alati õigus, tema esindab riiki ja mida tema ütleb, sel on alati suurem kaal. Ettevõtjal on alati ärihuvid, ta on ahne ja üldse üks paha inimene. See on üldsuse poolt aktsepteeritav arvamus,“ võttis teema kokku Oleg Sõnajalg.
Teiste laua taga istunud arendajate kohta lisas Oleg: „Me ei suhtle igapäevaselt nende inimestega, aga me oleme ühel alal ja kõik tundsid end puudutatuna.“
Kõik on seotud või mitte?
Ometi ei saa väita, et laua taga said kokku mehed, keda ärihuvid ei seo. Kõik eelmainitud tuulepargid, kui saaks vaid ehitama hakata, mehitataks tuulikutega, mille valmistajaks on Sõnajalgade firma Eleon. Nii et reedel toimunud pressikonverentsi saab vaadelda kui kambakat, mille taga seisavad ikkagi Sõnajalad.
Aga samas, kuidas saab ettevõtjatele pahaks panna, et nad soovivad oma eraarendustes kasutada tehnoloogiat, mis pole mitte ainult revolutsiooniline, aga ka kodumaine? Kui juba malaisialastele sobib…
„Ma mõtlesin välja ka mitu tuulegeneraatori lahendust, aga nii šeffi, ei iial!“ kiitis üritusel Eleoni tehnoloogiat taevani ka TTÜ emeriitprofessor Jaan Järvik.
Uhkustasid Sõnajalad isegi: just reedel sai nende Saaremaal asuv prototüüptuulik nii vanaks, et selle töökindlusele lisandus komakoht: 99,1 protsenti! Mujal maailmas räägitakse töökindlusest 95 protsenti või vähem.
Bravuurikas Kracht
Kõiki pressikonverentsil kõlanud süüdistusi ei ole sobilik artiklis välja tuua, sest kaitseministeeriumilt vastuseid saada pole võimalik. Ürituse aeg oli valitud esinejaile väga sobivalt – reede lõunal ehk ajal, mil nende jutupunktid saavad hea õnne korral läbi nädalavahetuse uudistes figureerida, kuid riigitöötajatele jäävad vastuse koostamiseks ebapiisavad tunnid.
Küll aga võib julgelt väita, et tuuleenergeetika arendajad ei ole üksi oma võitluses riigiaparaadiga. Pressikonverentsil lõi kaasa ka Martin Helme nõunik Kersti Kracht, kes on samuti veendunud, et kaitseministeerium on lihtsalt vahend, millega loobitakse riigifirma Eesti Energia kasuks eraettevõtjatele kaikaid kodaraisse.
Pikaaegse kogemusega ärinaine rõhutas, et eranditult kõik praegused riigiametnikud soovivad kaaperdada 90ndatel loodud ärikeskkonda. „Vaadake, mis ümberringi toimub. Lisaks on nad veel ka teid palganud,“ kritiseeris Kracht ka ajakirjanikke.
„Liiga palju käivad ettevõtjad täna riigiga kohut. Järgmise aasta justiitsministeeriumi eelarves on näiteks kohtukuludeks ette nähtud 4 miljonit eurot. Meie rahandusministeeriumis tahame, et see number oleks null,“ lõpetas Helme nõunik, et riik peaks suhtlema firmadega heauskselt.
Kaitseministeeriumi avaldus: peame tagama radarite töö
Kaitseministeeriumi ülesanne on tagada Eesti riigi sõjaline kaitse. Sellest lähtuvalt on meie ülesanne tagada ka sõjalise eelhoiatussüsteemi jätkusuutlik töö.
Kõik radarid töötavad hetkel ettenähtud võimsusel ja täidavad seda eesmärki, milleks need soetati. Kaitseministeeriumil on kohustus tagada nende süsteemide töövõime, see hõlmab muuhulgas kohustust vältida olukorda, kus kümneid miljoneid eurosid maksev eelhoiatussensor ei saa nõuetekohaselt toimida. Lisaks on Eesti õhuruumi näol tegemist NATO idapiiriga ja meie sensoritelt pärinevat infot vajavad ka liitlased, sh. Eesti õhuruumi valvavad NATO hävitajad.
Kaitseministeeriumi oskusteabe toel kujundati välja lahendus, mis võimaldab tuuleenergia arendajatel tööd jätkata ja riigikaitselised ülesanded saaksid täidetud. Tehnoloogilisi lahendusi peale täiendavate sensorite paigaldamise hetkel turul pole. Vabariigi Valitsus otsustas hiljuti tuuleenergia arendamiseks CO2 kvoodirahade eest hankida 37 miljoni eurose lisaradari ja ümber ehitada muid riigikaitselisi sensoreid nii, et saaks kõrguspiirangutest vabastada üsna suure ala Virumaal. Edasises tegevuses tuleks juhinduda selle otsusega tekkinud avaratest võimalustest.
Mis puutub Aidu tuuleparki, siis põhiline on tagada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui järelvalve organisatsiooni töörahu, et nad saaksid hinnata sinna püstitatud ehitiste vastavust seadustele ja määrustele.
Allikas: Õhtuleht
Foto: Avalik