Andres Sõnajalg

Eesti on olnud edukas allhankeriik, kuid allhankel põhinev kiire kasv on jõudnud oma laeni.

Eesti ettevõtetel tuleb leida need kõrgtehnoloogilised sektorid, kus oleme globaalselt konkurentsivõimelised. Kasvu jätkumiseks vajab Eesti kõrgema lisandväärtusega ja ekspordile orienteeritud tööstust.

Maailma üks kiiremini kasvavaid sektoreid on taastuva energia tööstus. Järgmisel 15 aastal kasvavad taastuva energia investeeringud maailmas hinnanguliselt kolm korda. Maailma energiavajadus suureneb, samal ajal on taastuvatest ressurssidest energia tootmise tähtsus pärale jõudmas ka riikidesse, mis seni pole keskkonnast suurt hoolinud.

Tuuletehnoloogia liidu ambitsioonikas eesmärk on teha Eestist tuuleenergeetika üks juhtivaid riike, sest Eesti sobib oma looduslike tingimuste ning kiirelt areneva valdkonna insenertehnilise oskusteabega suurepäraselt tuuletehnoloogiat eksportivaks riigiks.

Suuri tuulikuid tootev Eesti ettevõte Eleon alustas oma uue põlvkonna tuulikutüübi väljatöötamist kaheksa aastat tagasi. On õnnestunud luua elektrituulik, mis on nüüdseks patenteeritud üle sajas riigis. Käib seeriatootmise ettevalmistamine. Iga uue põlvkonna suur tuulik on kokku pandud üle 10 000 üksikust elemendist. See näitab ilmekalt vajaliku arendustöö mahtu.

Suurte hiigeltuulikute kõrval toodetakse Eestis edukalt ka „kodukasutuseks” mõeldud tuulikuid. TUGE Energial on seeriatootmises 10 kw väiketuulik ja arendamisel viis korda võimsam. Ettevõte on koostöös Pakri teadus- ja tööstuspargiga välja ehitamas väiketuulikute katsetamis- ja arenduskeskkonda. Võimalik riigisisene risk ambitsioonikate eesmärkide puhul on kvalifitseeritud tööjõu puudus, aga tõenäoliselt ei saa sellest ületamatu takistus. Täisvõimsusel tööstus eeldab ligikaudu 1500 sobivate oskustega inimest.

Riigikapitalismi kiusatus

Mõju sektorile võib avaldada ka uuele riigikogule ülesandeks jäänud elektrituruseadus. Selles tuleb alustada otsast peale, sest seadusemuudatused, millega tehti algust viis aastat tagasi, ei panusta uue tööstuse arengusse. Saksamaa või Taani tuulikute siia importimine ei võimalda Eestil saada tööstussektori väärtusahelast seda laiemat kasu, mida annab kohapeal arendatud ja toodetud tehnoloogia.

Tuulikutööstus eeldab ka koduturu tuge. Tugev koduturg on uute mudelite võrgus katsetamiseks ja referentside kogumiseks hädavajalik. Tuuletehnoloogia ettevõtted ootavad riigilt koduturul võrdsete võimaluste tagamist. Samuti riigikapitalismi kiusatuse talitsemist, mis seostub peamiselt riigiettevõtte Eesti Energiaga. Eesti Energia kui endise monopoli erikohtlemisega mugavustsooni lubamine vähendab kokkuvõttes kogu Eesti energiasektori konkurentsivõimet.

Eestis toodab tööstus ligikaudu 17% sisemajanduse kogutoodangust, mis on Euroopa võrdluses väga väike osakaal. Eesti vajab kõrgema lisandväärtusega, ekspordile orienteeritud ja kodumaist uut tööstust. Just sellist, nagu on tuult tiibadesse koguv Eesti tuulikutööstus.

Allikas: Eesti Päevaleht, 20.03.2015 (Andres Sõnajalg, Eesti Tuuletehnoloogia Liidu juhatuse esimees)

Foto: Andres Sõnajalg