Tuuleparkide arendajad andsid täna ühise pressikonverentsi. Foto: Liis Treimann
Riigiga kemplevad tuuleparkide arendajad panid täna seljad kokku ja rääkisid pressikonverentsil, kuidas riik pahatahtlikult takistab nende investeeringuid ja soosib riigile kuuluvat Eesti Energiat.
Oodata on ka uusi hiigelnõudeid riigi vastu.
Kaitseministeerium on riigisaladuse varjus tegutsev mehhanism takistamaks tuuleparkide arendamist, sõnas Päite-Vaivina ja Varja tuuleparki arendav Harry Raudvere. Tema tõigi välja, et Päite-Vaivina tuulepargi arendamise takistamise eest on riiki ilmselt ootamas suur kahjunõue. Septembris asusid riigilt 124 miljonit eurot kahjutasu nõudma Aidu tuuleparki arendavad vennad Oleg ja Andres Sõnajalg.
Tuuleparkide arendajate pressikonverents oli vastulöök eile Postimehes ilmunud loole, mille kohaselt Sõnajalad on leidnud liitlase rahandusminister Martin Helme näol ja selle tulemusel on tehnilise järelevalve ja tarbijakaitseameti ametnikke survestatud nõudeid leevendama.
Laua taga istuvad vasakult alates Oleg Sõnajalg, TTÜ emeriitprofessor Jaan Järvik, rahandusministri nõunik Kersti Kracht, Olavi-Jüri Luik (esindab Neugrundi tuuleparki), Andres Sõnajalg, Harry Raudvere (Päite-Vaivina ja Varja tuulepargid), Ants Pilving (Vaivara Wind, s.o Auvere tuulepark). Foto: Liis Treimann
Neugrundi tuulepargi arendajat esindav Lextali vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik sõnas, et riiki ähvardavad nõuded koos saamata jäänud tuluga võivad ulatuda sadadesse miljonitesse eurodesse, aga täpseid summasid on raske öelda.
Luige sõnul räägitakse kuluaarides, et tuuleparkide arendamise takistamise põhjus ei ole paljuräägitud radarite töö segamine, vaid hoopis signaalluure häirimine.
Kuid olenemata põhjusest tahavad arendajad näha lahendusi. “Palun, riik, leia lahendus, ära peida ja ära vassi. Katsume otsida lahendust, see on kõigi huvides,” ütles Luik.
Eraettevõtjad näevad riigifirmade soosimist
Pressikonverentsil avaldati kaitseministeeriumi kümne aasta tagune kiri riigifirmale Eesti Energia, mis tuuleparkide arendajate meelest lükkab ümber väited, justkui radareid ja tuulikuid ei saaks koos tööle panna.
Kaitseministeerium arutab kirjas Eesti Energiaga võimalust, et viimane soetab oma kulul umbes 5 miljonit eurot maksva radari, et minimeerida tuulegeneraatorite negatiivset mõju radaripildile.
Aidu tuulepargi arendaja Oleg Sõnajalg rääkis pressikonverentsil, et Eestis on tekkinud uus usk – riigiusk. “Mitte, et usume riiki, vaid et riik on jumal.”
Sõnajalg jätkas, et kõrged riigiametnikud on riigiusku. “Loomulikult, kui riik on omanik ja riigi sissetulek tuleb oma ettevõtetelt, tulebki neid priviligeerida. Neid, kes sellesse sekti ei kuulu, tuleb takistada. Kui kuhugi tuleb Eesti Energia või Elering, siis on üks suhtumine, aga kui tulevad eraettevõtjad, on tegemist ahnete erahuvidega,” rääkis ta.
Foto: Liis Treimann
Pressikonverentsilt jäi kõlama, et radarite töö väidetav takistamine on otsitud põhjus eraettevõtjate takistamiseks.
Leht: Helme ja Kingo nõunikud survestasid Sõnajalgade kasuks
Eile kirjutas Postimees, et Aidu tuulepargi pärast riigiga maid jagavad vennad Sõnajalad leidsid liitlase rahandusminister Martin Helmes, kelle mõjutustegevuse pärast on prokuratuuri käest pidanud nõu küsima hoopis teise ministeeriumi alluvusse kuuluv amet.
Kümmekond kohtumist rahandusminister Helmega (EKRE) näis Sõnajalgadele ära tasuvat, kirjutas Postimees, sest kohtumiste tulemusel tekkis Aidu tuulepargi kohta menetluse algatanud tehnilise järelevalve ja tarbijakaitse ametile (TTJA) surve nõudeid leevendada.
Mitu allikat kinnitas lehele, et endise ettevõtlusministri Kert Kingo ja Helme nõunikute surve TTJA juhile Kaur Kajakile oli võrdlemisi valjuhäälne, mille peale pöördus Kajak prokuratuuri, et küsida nõu, millised on tema õigused ja kohustused, kui poliitikutel peaks tekkima TTJA menetluse vastu ootamatult suurem huvi, samuti rääkis Kajak toimunust riigisekretär Taimar Peterkopile.
Martin Helme nõunik asus ajakirjanikke süüdistama
Sotsiaalmeedias avaldatud vastulauses süüdistas rahandusminister meediat valeuudiste levitamises ning ametnikke ettevõtjate tagakiusamises. “Kinnitan, et mina ega minu nõunikud ei ole ühelegi asutuse juhile jaganud käske või keelde mõne konkreetse isiku huvidest lähtuvalt.” Ennast nimetas ta “ettevõtjate liitlaseks”.
Rahandusministeeriumi nõunik Kersti Kracht, kes väidetavalt oli üks TTJA survestajaid, osales samuti tänasel pressikonverentsil koos tuuleparkide arendajatega. Ta rääkis, et on pärast Postimehe kajastust saanud telefonikõnesid, kus ettevõtjad on öelnud, et näevad nüüd tunneli lõpus valgust. “Väga kahju, et meie ettevõtjad on pimedas tunnelis,” sõnas ta.
Kracht süüdistas ka osa ajakirjanikke kallutatuses, kuid keeldus konkreetseks minemast, soovitades lugeda hoopis minister Martin Helme sotsiaalmeedia postitust. Kui Krachtilt uuriti, keda ta ikkagi esindab ja kas ka tema rahandusministeeriumi nõunikuna arvab, et riigifirmat Eesti Energiat soositakse, teatas ta, et tema pole nii väitnud ja temal see teadmine puudub. Tema kõrval istunud ettevõtjad aga just nii korduvalt toonitasid.
“Väga kahju, et meie ettevõtjad on pimedas tunnelis,” sõnas Kersti Kracht pressikonverentsil. Foto: Liis Treimann