Tuuleparkide püstitamine on mitmel puhul põrkunud kaitseväe vastuseisule. Kui ostetakse uued radarid, on see takistus tuulee evõtjate teelt kadunud. FOTO: Eero Vabamägi

Kui valitsusest tuleb heakskiit, võivad kaitseväe radaritest tingitud piirangud tuulikutele kaduda 2024. aastal.

Võitluses tuulikute ja kaitseväe radarite vahel võidakse veel sel sügisel astuda samm lahenduse poole, sest valitsus kaalub lisaradarite ostmist. Kuna praegu takistaksid tuulikud mitmes paigas radarite tööd, on mitmele arendusele pidurit tõmmatud.

Tuulee evõtjad on probleemile aastaid lahendust nõudnud ja sel esmaspäeval jõudis valitsuse kliima- ja energiakomisjoni lauale põhjalik ülevaade, kuidas seda lahendada.

«Ei ole turul olemas radarikindlat tuuletehnoloogiat ega tuulikukindlat radarit,» märkis kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu eelmisel nädalal riigikogus avalikul koosolekul, kus arutleti tuuleenergia tuleviku üle. Just sellepärast nähaksegi lahendusena uute radarite ostmist. Oidsalu sõnul on praegu arutelu all kahe uue radari ostmine. «Radareid oleks vaja mitu, sest igal sensoril on kindel nägemisväli,» sõnas ta.

Kaitseministeeriumi sõnul maksab üks radar koos selle juurde käiva taristu- ja sidelahendustega umbes 30 miljonit eurot. Radari elutsükkel on 25 aastat, mistõ u tuleb arvestada ka käituskulusid. «Iga radar nõuab opereerimiseks inimesi, nõuab hooldusvahendeid, turvalisuse tagamist, sidevahendite uuendamist,» selgitas Oidsalu.

Kaks radarit – 100 miljonit

«Lisaks on radarite puhul elutsükli keskel nõutav mid-life upgrade, mis maksab tänastes hindades 12 miljonit eurot,» lisas Oidsalu. Koos käituskuludega lisab see radari hinnalipikule veel 22 miljonit eurot. Niisiis läheb üks radar kogu selle elutsüklit arvestades maksma umbes 52 miljonit eurot.

Seega vajab radariprobleemi lahendamine palju raha – kahe radari puhul üle 100 miljoni. Lootus on, et osa sellest summast võiks tulla kasvuhoonegaasikvootide müügist. See on raha, mida riigid saavad kasutada taastuvenergia arendamiseks. Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütles, et kuna radariprobleemi lahendamiseks panustaks Eesti taastuvenergia edendamisse, võib see plaan läbi minna küll.

Praegu on käimas Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi läbirääkimised. Tatari sõnul on Eesti omalt poolt selle küsimuse ka tõstatanud – niisamuti selles valguses, et kaitseväe radarite ostmine aitab kaasa taastuvenergiale. Reaalsemaks rahaallikaks peab ta aga ikkagi heitmekvoodi müügi tulu.

See raha kataks aga ehk ühe radari ostu kulu, 30 miljonit eurot. Ülalpidamiskulud tuleb ka a muudmoodi. Oidsalu on öelnud, et arvatavasti peaks see raha tulema kaitse-eelarvest.

Kui valitsus otsustab, et uued radarid ostetakse, läheb umbes neli aastat, kuni süsteemid on valmis ja tuulikud saaksid ilma kaitseväge segamata tööle hakata. Sel juhul võiksid tuulee evõtjad majandusministeeriumi visiooni järgi tuulikuid ehitama hakata juba positiivse otsuse saabudes, aga tiivikud tohib tööle panna aastal 2024, mil uued radarid on paigas.

Radariprobleemi lahenedes avaneksid tuuleparkide rajajatele mitmed siiani suletud piirkonnad: Ida-Virumaa, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti. See tähendab põhimõ eliselt kogu Eesti rannikuala.

Ka kogukondadega tuleb lahendusi otsida

Et riigikaitsepiirangud ja tuule-e evõtjate plaanid ei ühti, pole ainult Eesti probleem. Timo Tatar tõi näiteks, et Soomes on suured alad, kus tuuleparke arendada ei saa, ja samasugune olukord on ka Leedus. «Eesti puhul on see probleem kõige teravamalt tõstatunud seetõ u, et Eestis on olnud need piirangud kõige ulatuslikumad, sest me oleme ka NATO piiril,» rääkis Tatar.

Samas märkis kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Oidsalu, et tegelikult on nii suur osa merealast kui ka arvestatav osa maismaast riigikaitsepiirangute alt väljas. Nende piirangute kõrval takistavad tuulee evõtjate tegutsemist ka keskkonnapiirangud ja kogukonna vastuseis. «Ka kogukondadega on vaja saavutada paremaid kokkuleppeid. Leida lahendusi, kuidas neid motiveerida, olla huvitatud sellest, et energiatootmine nende lähedale kolib. Seni oleme elanud maailmas, kus energiat toodetakse ühes Eesti nurgas, aga tulevikus, kus taastuvenergia osakaal suureneb, peab sellega arvestama,» rääkis Tatar.

«Erasektoril tuuleenergeetikasse ja taastuvasse energiasse raha paigutamisel probleemi ei ole. Väga suur huvi on,» ütles tuule-e evõtja Andres Sõnajalg. Tema sõnul on igati positiivne, et valitsus probleemi lahendamiseks võimalusi kaalub.

Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Tatar ütles, et valitsus võib radarite ostu otsuse teha juba sel sügisel.

«Lähtume valitsuse tegevusplaanist, kus on kirjas, et sügisel peaks seda teemat arutama. Loodetavasti on lähiajal võimalik teha ka otsused,» ütles Tatar.

Kuidas tuulikud radareid segavad?

  • Valesihtmärgid õhuseireradari ekraanilt vaadatuna (häiritud ala laius üle 10 km).
  • Varjuala tuuliku taga (ulatub pikkuses kümnetesse kilomeetritesse) ei võimalda juhtida militaarlende.
  • Radari katteala kaugemas osas väheneb kuni kolmandiku võrra.
  • Tuuleparkide tekitatav müra häirib raadiosüsteemide vastuvõtuvõimet.(kaitseministeerium)

Allikas: Postimees

Foto: Avalik