Eesti Energia juht Hando Su er tunnistas, et tuulikud tootsid mullu kolm korda rohkem elektrit kui aasta varem. FOTO: Eero Vabamägi
Tänavune ootamatult soe talv on tekitanud rahvuslikus energiafirmas ajaloolise olukorra. Esimest korda ületas jaanuaris taastuvenergia toodang Narva elektrijaamade oma.
Mullu oli Eesti Energial keeruline aasta ning suvel hoiatati, et e evõte peab koondama 1300 töötajat. Kuna valitsus otsustas, et julgeolekukaalutlustel peab energiafirmal olema reservvõimekus ehk suutlikus toota riigile keskmise tarbimise võrra elektrit 1000 megava i aastani 2023, siis koondati kokku vaid 324 töökohta.
Majandustulemuste avaldamiseni on veel aega, kuid Su er ütles, et e evõte lõpetas siiski kasumis. «Oli kiirete muutuste aasta, aga saime hakkama, sest olime muutusteks juba ammu valmistuma hakanud. Meie kõige kasumlikum e evõte ei ole olnud see, mis opereerib Narva elektrijaamasid, vaid meie taastuvenergiae evõte, mida kolm aastat tagasi polnud veel sellel kujul olemas,» rääkis ta.
Eesti Energia juht lisas, et mullu toodeti põlevkivielektrit üle kahe korra vähem kui 2018. aastal, kuid taastuvenergiat see-eest ligi kolm korda rohkem. «Müüsime oluliselt rohkem energiat kui me ise tootsime. Meie elektrimüük kõikidel uutel turgudel on kiiresti kasvanud,» lisas ta.
Oli kiirete muutuste aasta, aga saime hakkama. Eesti Energia juht Hando Su er
Palju räägitud Enefit Greeni börsidebüüdi kuupäeva ei soovinud Su er avaldada. «Ma juba andsin siin väikeseid vihjed, et e evõte on väga heas vormis. Enefit Green on väga korralik e evõte, nii et oodake uudiseid. Õigel ajal need tulevad,» ütles ta.
Lisaks CO2 kvootide kiirele hinnatõusule, on energiafirmal olnud pinnuks silmas Venemaalt tulev elekter, mis pääseb börsile kvoodivabalt; Su er võrdleb seda alkoralliga.
«Kui tõstsime väärtuspõhiselt alkoholiaktsiisi kõrgemaks ja ütlesime, et see on rahvatervise huvides, mindi selle peale aastavahetuse alkoholi ostma Läti piirile. Tundub, et elektriga on sama olukord. Meil on Euroopas väärtuspõhised keskkonnamaksud ja Narvas elektrit tootes moodustavad need kaks kolmandikku elektri omahinnast. Kui turule tuleb keegi, kes seda maksma ei pea, siis meil on väga keeruline konkureerida,» rääkis ta.
Küsimusele, kas seadusandjad ei ole leidnud olukorrale lahendust, kehtestades venemaisele elektrile maksud, vastas Su er eitavalt. Tema sõnul tuli praegune turuolukord ka poliitikakujundajatele ootamatult, sest CO2 kvoodi hind tõusis üheksa kuuga viis korda.
«Millal lahendused realiseeruvad, seda ei tea, aga meil on neid kiiresti vaja, sest muidu muutub olukord keeruliseks,» ütles Eesti Energia juht.
Praegu kavandab Eesti Energia uut õlitehast ja samaaegselt käivad eelrafineerimistehase eeluuringud, mille tulemused peaksid valmima mais. Kahe tehase kogumaksumus on ligemale 900 miljonit eurot ning õlitehase jaoks on valitsus riigieelarvest raha eraldanud. Kuid arvestades, et erainvestoreid suunatakse üha enam tegema investeeringuid jätkusuutlikkust silmas pidades, võib rafineerimistehase finantseerimine muutuda e evõ e jaoks keeruliseks.
«On tõsi, et investeerimismaailm on muutunud. Ühtepidi on taastuvenergiaprojektide jaoks raha väga odav. Teistele, klassikaliste energeetikaprojektidele on raha aga kallim
ja kohati keerulisem leida. Jätkusuutlikkust vaadatakse üha enam ja paljudel Euroopa fondidel on omad kriteeriumid, mida nad investeeringute tegemisel jälgivad,» rääkis Su er.
«Kui võtame õlitootmise, siis võrreldes taastuvenergiaga on see kasumlikum ja seal on korralik rahavoog. 2050. aastaks, mil peame olema süsinikuneutraalsed, on õlitootmine ennast kuhjaga ära tasunud. Tõde on vahepeal,» lisas ta.
Allikas: Postimees
Foto: Avalik