Gregor Raudvere Purtse tuulepargis Ida-Virumaal Foto: Rauno Volmar

Kui tänases Eesti Päevalehe loos rääkisime sellest, kuidas välisinvestorite hinnangul on Eesti energiaturg väga riigifirma Eesti Energia keskne ja konkurentsi raskendav, leiab mitme aasta tagusest ajast ka konkreetseid näiteid tuntud välisettevõtetest, kes siinsetest tuuleparkidest Eesti turu probleemide pärast välja astusid.

Ida-Virumaal Varja ja Päite-Vaivina tuuleparke arendavate ettevõtete AS-i Raisner nõukogu liige ja Adepte OÜ juhatuse liige Gregor Raudvere meenutab, kuidas juba 2006. aastal olid mõlema tuulepargi arendamisse kaasatud ka mainekad välisinvestorid.

„Varja tuulepargi arendamiseks oli meil ühisettevõte Iberdrola ja Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipangaga (EBRD-ga). Nad mõlemad olid osanikud, mitte lihtsalt laenuandjad,” rääkis Raudvere. Mõned aastad hiljem aga algas probleemide jada, mis viis maailma suurimaks tuuleenergia ettevõtteks saanud Iberdrola lahkumiseni Eestist.

„Hakkaski Varjaga meil see kaitseministeeriumi radarite pull pihta – kus siis tuulepark kooskõlastati, aga ühel hetkel öeldi, et enam ei kooskõlastata. Lõpuks Iberdrola president surus Harryl (Harry Raudverel – S. L.) kätt ja ütles, et nii, nüüd me siit lahkume – on näha, et siin ei ole võimalik midagi teha,” rääkis Raudvere.

„Sõna-sõnalt ütles, et nemad lähevad arendavad nüüd taastuvenergiat Ladina-Ameerikas edasi, seal vähemalt teab, kellele kui palju maksta. Siin on räägitud, et on õigusriik, aga ei ole absoluutselt mitte – sõnad ja reaalsus käivad täiesti risti vastupidi,” lisas tuuleettevõtja.

Päite-Vaivina tuulepargis oli enamusosanikuks Hispaania börsiettevõte Fersa Energias Renovables, mis täna kannab nime Audax Renovables. Ettevõttel on suured tuulepargid nii Hispaanias, Indias kui mitmel pool mujal. „Tänaseks oleme need hispaanlased välja ostnud,” sõnas Raudvere. Mõlemad Hispaania ettevõtted lahkusid Eestist ajavahemikus 2013-2014.

Raudvere meenutab veel, kuidas Päite-Vaivina tuulepargi puhul oli ka selline kentsakas olukord, kus neile oli juba kehtestatud sinna planeeringuala, siis aga 2010. aastal – kui toonase majandusministri Juhan Partsi käskkirjaga anti kõik alajaamad ja ülekandeliinid Eesti Energiale –, oli nende hulgas ka Päite-Vaivina planeeringus esinevad riigimaad

„See tuli meile märksa hiljem jällegi üllatusena, et meie planeeringualas oli sisuliselt kabinetivaikuses valitsus otsustanud anda need maad Eesti Energiale – samamoodi nagu Aidus pidi Eesti Energia saama need tuulepargi maad endale,” rääkis Raudvere.

Kuigi pärast Hispaania suurfirmasid lõid Raudvered Varja ja Päite-Vaivina tuuleparkide arendamisel käed ühe Kanada kodanikuga, sai ka tema omal nahal tunda siinse turu piiranguid. „Sisuliselt ongi nii, et kedagi siia turule ei lasta. Hirmutatakse inimesed ära ja tekitatakse segadus,” lausus Raudvere.

Eesti Päevaleht kirjutas täna, kuidas nädala pärast toimuva Tootsi enampakkumise segaste tingimustega on rahulolematud nii kohalikud kui välisinvestorid, keda on teinud väljavaade, et Eesti Energia võib projektist oluliselt rohkem kasu saada kui teised pakkujad, väga ettevaatlikuks.

Näiteks tõi Leedu energiahiiuga Ignitis Grupp (endine Leedu Energia) lähedalt seotud allikas välja, et ta ei tunne, et nad võistleks Eesti riigifirmaga siinsel turul võrdsetel alustel, samas kui Eesti Energial endal on võimalik Leedus taastuvenergiaoksjonitel osaleda, kus ta on teinud juba ka turuhinnapõhiseid pakkumisi.

Tootsi puhul pretendeeriks Eesti riigifirma aga kopsakatele taastuvenergiatoetustele, mis võivad 12 aasta vältel küündida 240-300 miljoni eurole. Kinni maksavad selle aga siinsed elektritarbijad.

Allikas: Delfi

Foto: Avalik