Elering on seisukohal, et Eesti Energia polnud Tootsi tuulepargi ehitamiseks võtnud 2016. aasta lõpu seisuga mingeid siduvaid kohustusi, mistõttu riigifirma projekt vanasse toetusskeemi ei mahu. FOTO: Lilli Tölp
- Vana toetusskeemi puhul on kulu tarbijale hinnatud kuni 300 miljonile eurole
- Eesti Energia teatel pole täna vastu turgu võimalik suurinvesteeringuid teha
- Tootsi tuulepargi projekt võib jälle takerduda kohtuvaidlustesse
Eleringi otsuse kohaselt ei saa Enefit Greenile kuuluv Tootsi tuulepark valmimisel taastuvenergia toetust niinimetatud vana skeemi järgi, sest arendaja polnud võtnud endale pöördumatuid kohustusi tuulepargi rajamiseks. Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul kaalutakse otsuse kohtusse kaebamist.
«Elering leidis oma hinnangus, et Tootsi tuulepargi projekt ei vasta tingimustele, mille järgi saaks seisuga 31.12.2016 lugeda taotlejat selle investeerimisprojektiga seoses töödega alustanuks ja mis võimaldaks taotlejal saada taastuvenergia toetust niinimetatud vana toetusskeemi alusel,» kinnitas Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.
Enne 2017. aastat rajatud tuulepargid saavad 12 aasta jooksul peale turuhinna toetust 53,7 eurot megavatt-tunnist, mille maksavad kinni tarbijad. Näiteks tänase keskmise börsihinnaga 57,21 eurot tähendab see, et tuulepark saab iga toodetud megavatt-tunni eest kokku 110,91 eurot.
Toetusteta parke ei kerki
Sutteri sõnul on Eleringi otsus väga värske, kuid see pole jõustunud ning 30 päeva jooksul on võimalik seda kohtusse kaevata. «Oleme endiselt seda meelt, et me peaks sinna kvalifitseeruma,» lisas ta.
Tootsi tuulepargi võimalikku investeerimisotsust see kindlasti venitab, ütles Sutter. «Oleme jälle pool aastat kaotanud, kuni Elering seda otsust tegi. Püssi me põõsasse ei viska, kindlasti see tuulepark sinna ühel hetkel tuleb,» lisas ta. (Eleringi teatel tehti otsus selleks ette nähtud 90 päeva jooksul, perioodi kulgemine peatus perioodiks, mil Elering ootas vastuseid taotlejalt või riigiasutustelt.)
«Praegu on selge, et meie elektriturg ei toimi sellisel tasemel, et nii suuri investeeringuid – räägime siin 200 miljonist eurost – saaks teha vastu turgu. See [vana] on ainuke kehtiv skeem ja see kehtis ka sel ajal, kui seda tuuleparki on arendatud, tegelikult juba kümme aastat,» sõnas Sutter.
Kuigi kriitikute sõnul peaks otsus tarbijat rõõmustama, sest Eleringi positiivse otsuse puhul saanuks Tootsi park 12 aasta jooksul hinnanguliselt kuni 300 miljonit eurot taastuvenergia toetust, ei vasta see väide Sutteri sõnul tõele.
Sutter: vanasse skeemi tuleb uusi tegijaid
Tema sõnul on Eestis mitu tuuleparki, mis on saanud Eleringilt sellesarnase eelotsuse, näiteks Ida-Virumaale arendatavad Sõnajalgade Aidu tuulepark ning Harry Raudvere Varja tuulepark.
Eleringi teatel ei saa nad kinnitada, kas muud tuulepargid on vanemasse skeemi mahtumiseks positiivse eelotsuse saanud.
Loogika on selles, et enne 2017. aastat püstitatud tuuleparkidele makstakse aastas taastuvenergia toetust kuni 600 gigavatt-tunni toodangu eest ehk maksimaalselt 32,2 miljonit eurot. See piirmäär on lõhki läinud vaid kahel korral: 2015. aastal, mil toetuseta tuuleenergiat toodeti vaid aasta viimasel nädalal, ning tänavu, mil tarbijate taskust ei maksta toetust detsembri eest.
Kuigi praegu käimasolevatel parkidel tiksub see aeg lähiaastail täis, lisanduks Sutteri sõnul sinna peale Tootsi veel tootmisüksusi, mistõttu täituks piirmäär veel varem. Näiteks juhul, kui 600 gigavatt-tundi täitub mais ja aastane toodang on 1,2 teravatt-tundi, saaksid tarbijad justkui sama raha eest kaks korda rohkem taastuvenergiat.
Praegu korraldab riik taastuvenergia vähempakkumisi, mille järgi kujuneb makstav toetus hankel osaleja hinna ja elektri börsihinna koosmõjus. Kui kuu keskmine börsihind on näiteks 40 eurot megavatt-tunni eest, siis 55 eurot pakkunud tootja saab oma toodangu eest toetust 15 eurot megavatt-tunni eest.
Väiksemas mahus on selliseid vähempakkumisi juba tehtud ning madalaimad pakkumised on olnud 54,7 euro kandis. Järgmisel aastal on plaanis korraldada suurem, 450-gigavatine vähempakkumine, mis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel on tehnoloogianeutraalne ehk sellele saavad konkureerida tuule-, päikese- ja muu taastuvenergia tootjad.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots tõdeb, et Eleringi haldusotsuse võib teine pool kohtus vaidlustada. «Taastuvenergia osas on tegemist riigiabi otsusega, mida teeb Elering ning amet ei saa neid otsuseid kommenteerida,» lisas ta.
Börsilt kaasatav raha võib minna välismaale
«Tarbijate ja teiste turuosaliste mõistes on otsetoetuste maksmise lõpetamine kooskõlas Euroopa Liidu energiapoliitikaga, kus kõik tootjad peavad konkureerima vabaturu tingimustes ning toetuste maksmine tuleb järk-järgult lõpetada. Tarbijatele tähendab otsetoetuste vähendamine väiksemat elektriarvet tulevikus,» märkis Ots.
Õigupoolest pole ka Eesti Energia veel välja rehkendanud, millise võimsusega Tootsi park tuleks. Kuna investeerimiskindlust ilma vana toetusskeemita pole, on jäetud korraldamata ka tehnoloogiahanked, mille käigus selguks, mitme megavatised tuulikud kerkiksid.
Ilmselt mõjutab Eleringi otsus ka Enefit Greeni erastamise ja börsile viimise plaani. Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul liigutakse Tootsi arendamise ja IPOga edasi, kuid see võib tähendada, et investoritelt kaasatud rahaga tehtavad investeeringud lähevad Eestist välja.
Kui tõenäoline on võimalus – kui Eesti Energia peaks kohtusse pöörduma ja Tootsi pargile vana skeemi toetuse välja võitlema –, et teised turulolijad hakkavad samuti kohtuuksi kulutama, Tootsi saaga venib veel pikemaks ning lähiaastail me tuuleparki seal kerkimas ei näe?
«Võtame rahulikult päev korraga, loeme läbi otsuse, mida Elering arvas, ja siis teeme järgmised otsused. Meil pole mõtet spekuleerida, kui keegi pole seda sammu teinud,» vasta Sutter.
Tootsi lõputuna näiv saaga
- 2011 Eesti Energia alustas ettevalmistusi Tootsi Suursoosse tuulepargi rajamiseks.
- 2016 Eesti Energia kuulutas septembris tuulepargi ehitushanke
- 2016 Valitsus andis detsembris Tootsi kinnistu Eesti Energiale mitterahalise sissemaksena
- 2016 Tallinna halduskohus peatas valitsuse otsuse
- 2017 Halduskohus peatas jaanuaris pikemaks ajaks valitsuse korralduse elluviimise
- 2017 Valitsus tühistas aprillis ala eraldamise Eesti Energiale ja kuulutas välja enampakkumise
- 2017 Hando Sutter ütles, et kui Tootsi parki ei tule, ei lähe Enefit taastuvenergia börsile
- 2017 RMK otsustas oktoobris Tootsi enampakkumise
- 2017 Halduskohus peatas novembris toimuma pidanud enampakkumise
- 2017 Ringkonnakohus jättis rahuldamata RMK ja Eesti Energia kaebused enampakkumise peatamise tühistamiseks, kinnistu müük peatati kohtuvaidluse lõpuni
- 2019 Juunis jõustusid lahendid, millega kohtud leidsid, et RMK-l oli õigus otsustes toodud tingimustel enampakkumist korraldada
- 2020 Toimus Tootsi tuulepargi kinnistute enampakkumine, mille võitis 51,5 miljoni euroga Eesti Energia
Allikas: Postimees
Foto: Avalik