Oleg (vasakul) ja Andres Sõnajalg on veendunud, et kohus annab neile õiguse ning nad saavad Aidu tuulepargi rajamist jätkata. FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eelmisel nädalal, kui Põhjarannik vendadest ettevõtjatega Kiviõlis kohtus, lendasid nad oma helikopteriga kohale Narvast, kus neil olid läbirääkimised energeetikute ja kaevurite ametiühingutega. Sel nädalal tegid Sõnajalad ning Narva energeetikud teatavaks, et sõlmisid koostöökokkuleppe, mille aluseks on kava tuua Ida-Virumaale üle OÜ Eleon Green tuulikute tootmine, kus saaksid tööd energeetikud, kes jäävad tööta koondamiste tõttu põlevkivienergeetikas.

Aidu tuuleparki rajavad ning selle tõttu riigiga vastuollu sattunud ettevõtjad Andres Sõnajalg ja Oleg Sõnajalg on veendunud, et õigus selles vaidluses on nende poolel ning peagi saavad nad hakata tuuleparki edasi arendama.

 

Kaitseministeerium ütleb, et teie tuulikud segavad NATO radarit, tehnilise järelevalve amet ütleb, et kaks püsti pandud tuulikut ei vasta nõuetele, ja üldse on kohaliku omavalitsuse välja antud ehitusluba justiitsministeeriumi arvates ebaseaduslikult väljastatud. Kas teie olete ainsad tuuleparkide arendajad, kellega riik nii protsessib?

A.S.: Nad võitlevad ju kõigi vastu: alles oli Varja tuulepark kohtus, siis Päite-Vaivina tuulepark, enne seda Purtse tuulepark. Kõik projektid, mis Virumaal on, välja arvatud Eesti Energia projektid, on jõudnud kohtuvaidlusteni, kõik lõppenud vaidlused on riik senini kaotanud. Riik ei saa endale sellist mainekahju lubada. Kui on üks Kellavere radar, mis on tegelikult üks väike punn posti otsas…

Probleemi lahendamiseks oleks vaja lisaradarit ja nemad räägivad, et see maksab 60-70 miljonit. See on vale, see lisaradar maksab 5-6 miljonit.

O.S: Me räägime, et meil on vaja osta tanke, automaate. Aga meil oleks vaja luua tööstust ja pakkuda töökohti, eriti siin, Ida-Virus. Ja siis tulebki investeerida sellesse, et paigutada lisaradar. Aga küsimus ei ole puhtalt radarites, sest see radar oli juba siis olemas, kui Aidu tuulepark kaitseministeeriumis kooskõlastati. Kaitseministeerium oli kaasatud kogu menetlusse ja aktsepteeris seda. Selline jutt, et mehed metsast tulid ja läksid suvalisse karjääri tuulikuid püsti panema, hakkasid seal ehitama ja siis äkki avastasid, et nüüd on vaja ka ehituslube ja kooskõlastusi, on täielik absurd.

Aga nad ütlesid ju, et teie tuulikute kõrgus ei vasta sellele, mis oli kooskõlastatud.

A.S.: See on vale. Nad ei ole seadnud Aidu tuulepargis mitte ühtegi kõrgusepiirangut. Jah, planeeringu alguses aastal 2009 nad ütlesid, et see tuulepark häirib Kellavere radarit. Aastal 2010 öeldi, et täiendage planeeringut peatükiga, kus leitakse leevendusmeetmed tuulepargi mõjule radarile. Siis pakkusid küberneetikainstituut ja Küberneetika AS välja kolm lahendust. Mitte üheski dokumendis, mitte kusagil pole kaitseministeerium rääkinud Aidu tuulikute kõrgusest.

Aidus on maapinna kõrguste erinevus tuulikute asukohas 24 meetrit, nii et kui öelda, et on antud luba ehitada 185 meetrit olemasolevast maapinnast, siis on küsimus, millisest. Kas 24 meetrit madalamast või kõrgemast? Nemad ei andnud kõrguste piirangut. See numbriline kõrgus oli kuni 3 MW tuulikutele ja ka uuemad tüübid on planeeringus lubatud, nõutud vaid mürataseme uuesti hindamine. Eleonid on 3,4 MW. Mida uuem tuulikutüüp, seda võimsam, suurem tiivik ja parem efektiivsus.

Miks on just Aidu hea koht tuulepargi tegemiseks?

O.S: Tuuleparkide planeerimise eelduseks on esiteks tuuletingimused, mis Eestis on igal pool rannikualadel head. Teiseks liitumisvõimekus ehk head elektriliinid, mis Ida-Virumaal on olemas, ja kolmandaks inimesed. See viimane on praegu kõige kriitilisem. Miks ehitatakse nüüd meretuuleparke, kus energia tootmise hind on ligi 50 protsenti kallim? Sest kõik ütlevad, et jaa, me väga toetame tuuleenergiat, puhast energiat, aga ainult mitte minu tagahoovis! Ja see arusaam on üleüldine.

Aga siin on vanad karjäärialad, kus maapind on ära lõhutud, on tugevad liinid, head tuuletingimused − siia tuuleparkide rajamine annab neile aladele uue väärtuse.

Mis peaks olema Eesti riigi huvi teid kiusata?

A.S.: Kui kogu see asi Aidu tuulepargiga algas, ei olnud ühtegi probleemi. Me osaleme kaitseministeeriumi töögrupis, mis tegeleb kogu selle globaalse radarite teemaga. Nad teadsid algusest peale, et Aidusse tulevad Eleoni tuulikud, et me testime seda tehnoloogiat. Kui me aastal 2015 ehitust alustasime, olid kaitseministeeriumil algusest peale täpselt teada Eleoni tehnoloogia parameetrid.

Ja mis siis juhtus? Aastal 2016 tahtis Eesti riik lihtsalt kinkida oma ettevõttele [Eesti Energia − E.K.] Tootsi tuulepargi. Sellele seisis erasektor vastu ja vaidlustas selle plaani. Läks nädal aega mööda, kui Eesti Energia nõudis Lüganuse vallalt välja kõik Aidu tuulepargi ehitusdokumendid. Miks ta neid vajas? Et suunata need sinna, kust saab tuge. Mõne nädala pärast esitas kaitseministeerium Ida-Viru maavanemale taotluse algatada järelevalvemenetlus. Maavanem isiklikult ütles mulle, et ta ei teeks seda, aga tal on Tallinnast nii tugev surve. Kui küsisin, kes survestab, ütles, et rahandusministeerium, justiitsministeerium ja kaitseministeerium.

O.S.: Kui see kõik käivitus, turg pingestus ning Nelja Energiat omanud norrakad panid firma müüki ja Eesti Energia ostis selle ära. Nüüd sai Eesti Energia endale 85 protsenti tuuleenergia turust ning on huvitatud sellest, et turg rahuneks. Ma ei usu, et Eesti Energia praegu enam seda asja [Aidu tuulepargi vastast tegevust − E.K.] juhib. Praegu on neil uued mured.  Aga neile ametnikele, kes kunagi selle asja üles võtsid, on see muutunud isiklikuks asjaks.

Kas see on siis mõnedele ametnikele mundriau küsimus, kus nad ei saa enam taganeda, kui kord on öeldud, et Aidu parki sinna ei ehitata?

A.S. Jah, ja see on täiesti arusaadav. Samas terendavad suured kahjunõuded riigi vastu ja üha rohkem otsitakse, kuidas nüüd sellest olukorrast sirge seljaga välja tulla.

Meie oleme kogu aeg pakkunud lahendust, et istume laua taha ja otsime mõistlikku kompromissi, aga seda ei soovita.

Ent julgeoleku küsimus on Eestis püha lehm. Kas teile ei tundu, et te piltlikult öeldes võitlete tuuleveskitega, kuigi võitlete tuulikute eest?

O.S.: Seda nad [Eesti Energia − E.K.] lootsidki. Kaitseministeeriumi kasutamine enda käepikendusena enda huvides on tegelikult väga alatu võte. Ja seal on veel üks aspekt. Kui küsida ministeeriumilt, kuidas kaks tuulikut on ohuks riigikaitsele, siis nad ütlevad, et nad ei saa neid dokumente esitada, sest need on kaetud riigisaladusega. Aga nad ei saa riigisaladuseks teha füüsikaseadusi. Meie oleme hariduselt füüsikud, me teeme aastaid koostööd teadlaste ja Euroopa tippinseneridega ning meile pole mõtet tulla rääkima füüsikaseaduste salastamisest.

Tellisime kaks väga põhjalikku uurimistööd Briti ekspertfirma QuinetiQ tippkineetikutelt, kes on maailmas tunnustatud militaarradarite spetsialistid. Kui meie tuulepargist tekiks oht Eesti julgeolekule, siis tuleks tõepoolest probleemi tunnistada, sest ka meie oleme Eesti kodanikud ja riigi julgeolekust huvitatud. Paraku need raportid räägivad seda, et Eleoni tuulikupargil on mitu korda väiksem mõju radarisüsteemidele kui tuulikutel, mida kaitseministeerium on kooskõlastanud.

Aga tehnilise järelevalve amet tegi ka auditi teie tuulikutele ning avastas enda väitel samuti rikkumisi.

A.S.: Tehnilise järelevalve ametil on väga selgelt paika pandud pädevused. Kõik need auditid, mida nad tegid, puudutavad neid asju, milles nendel pädevus puudub. Kui tehnilise järelevalve küsimustes on neil meile küsimusi, siis nad pole meiega kordagi nendel teemadel isegi suhelnud ega andmeid küsinud.

O.S.: Me oleme arendanud tuulikuid aastast 2007. Sellesse on kaasatud olnud üle 500 tippteadlase ja inseneri üle kogu maailma. Ja siis üks tehnilise järelevalve ameti osakonna juhataja, kelle hariduseks on kinnisvarahaldus, tuleb mulle rääkima, et ei tea, kas see vundament on ikka stabiilne ja kas see konstruktsioon on püsiv! See on nii absurdne!

A.S.: See on see, et üks mäng hakkab neil kokku kukkuma. Kohtus nad kaotasid juba teises astmes, mis tähendab, et väljastatud ehitusload on kehtivad ja me võime jätkata 28 tuuliku ehitamist ning nad otsivad uusi võimalusi projekti takistamiseks.

Kohus ei võtnud seisukohta, kas tuulikute ehitus oli seaduslik või mitte. Kohus leidis, et maavanema vaidlustus nende ehituslubade kohta polnud tähtaegne.

A.S.: Täpselt. Aga seaduse järgi tohib ehitada, kui on kehtiv ehitusluba. Isegi kui kohalik omavalitsus oleks teinud vigu, ei võta see arendajalt õigust ehitada.

Aga miks kaitseministeerium ütleb, et kehtivat ehitusluba pole?

A.S.: Praegu on kohus selle esmase õiguskaitse korras peatanud. Aga kui kohtuotsus jõustub, on see automaatselt kehtiv. Kaitseministeerium ja maavanem teadsid täpselt, mida me ehitame, ja nad aktsepteerisid seda algul.

O.S: Nõukogude ajal olid igal pool miilitsaputkad, kus miilits peatas autosid, siis käis ümber auto ja tagus jalaga vastu sõidukit, öeldes, et midagi ikka leiame. Kui sa lähed pahauskselt midagi otsima, siis leiad igal pool vigu. Aga see ei ole seaduse mõte.

Kui palju teil selle Aidu tuulepargiga praegu pooleliolevaid kohtuvaidlusi üldse on?

O.S.: Ega meie vaidlegi. Kohut käib justiitsministeerium kohaliku omavalitsusega. Meie vaatame pealt.

Teie olete veendunud, et õigus on teie poolel ja teie ise pole midagi valesti teinud?

O.S.: Jah, täiesti veendunud. Ma võin käe südamele panna ja öelda, et tegime kõik täpselt nii, nagu planeeringus oli, ja et selles sektoris ei olnud kõrgus piiratud. Kui sa hakkad ehitama 100megavatise võimsusega tuuleparki, mille investeeringu maht on 150-160 miljonit eurot, siis sa ei tee kunagi nii, et mulle justkui anti ühekorruselise maja ehitusluba, aga ma ehitan teise korruse peale, äkki keegi ei pane tähele! Ükski mõistlik ettevõtja nii ei tee.

Kas te ise oma kahe Aidu tuuliku juurde praegu pääsete  need on ehituse keelu tõttu politsei valve all?

O.S.: Ei pääse. Meil on seal viibimise keeld. See on absurd. Tehnilise järelevalve amet ei anna endale aru, mida ta praegu teeb. Nad kirjutavad ajalugu.

A.S.: Nad saadavad sinna meie konkurendid, kellele näidatakse tehnoloogilisi sõlmi, tehakse sadu pilte ja öeldakse, et nad teevad menetlustoiminguid. Meie konkurentidega koostöös tehakse menetlustoiminguid! Praeguseks on need andmed levinud võib-olla Hiinasse, USAsse või mujale. Meie patenteeritud lahendust, meie ärisaladust levitatakse niimoodi!

O.S: Kaks aastat tagasi läks maavalitsus teadlikult kohtusse aegunud menetlusega. Praegu teeb tehnilise järelevalve amet sama suuri vigu. See ongi meid hämmastanud, et riigi jaoks seadused justkui ei kehti, need kehtivad ainult ettevõtjate ja tavainimeste jaoks. Nad võivad võtta suvalise seisukoha ja öelda, et kehtiv ehitusluba ei kehti ja kõik. Kui see asi nüüd samuti kohtusse jõuab ja selgub, et tehnilise järelevalve amet on väga jõhkralt seadust rikkunud, siis võib-olla mõni inimene peab töölt lahkuma, võib-olla tuleb riigile mingi kahjunõue, aga ettevõtlust on sellega hävitatud.

Ütlesite, et riigi vastu võib teil tulla nõue lausa kaks miljonit eurot kuus. Kust selline kahju tuleb? 

A.S.: Meil on ju tuulepargi rajamiseks sõlmitud hankelepingud ja seal on trahvisanktsioonid peal. Need ongi need summad, mis tuleb süüdlasel välja maksta.

Mis nüüd edasi saab?

A.S.: Olukord on meile päris hea. Kaks kohtuastet on kinnitanud, et ehitusload on seaduslikud. Kui nüüd kolmas kohtuaste leiab sama või ei võta ministeeriumi kaebust menetlusse, siis saab ehitust jätkata.

Oleg (vasakul) ja Andres Sõnajalg on veendunud, et kohus annab neile õiguse ning nad saavad Aidu tuulepargi rajamist jätkata. 

Allikas: Põhjrannik

Foto: Avalik