Jüri Ratas ütles eile Londonis, et teise ministri haldusalas ametnikele juhised jagama hakanud Martin Helmele ei saa midagi ette heita, sest EKRE minister püüab kliimaeesmärke saavutada. FOTO: Chris J Ratcliffe/PA Wire/PA Images
Rahandusminister Martin Helme tegevus oma haldusalast välja jäävate tuuleettevõtjate Sõnajalgade huvide esindamisel ja ametnike mõjutamisel lõi ministrid kahte leeri. Peaminister Jüri Ratas ütles, et ei näe põhjust Helme tegevust hukka mõista, ja jättis ametkonnad surve ees kaitseta.
Postimees kirjutas eile, et Oleg ja Andres Sõnajalg on leidnud Aidu tuulepargi vaidluses riigiga liitlase rahandusminister Martin Helme näol. Helme ja tema poliitiline nõunik Kristel Menning on soovinud endale mitte alluvatelt ametkondadelt Sõnajalgade suhtes käivate menetluste lõpetamist ja ettevõtjatele kuni 64 miljoni euro hüvitise maksmist.
EKRE juhttandem, ministrid Martin ja Mart Helme avasid juba varahommikul pärast Postimehes ilmunud lugu tõelise koordineeritud meediatulevärgi.
Teistsugune arusaam
Samal ajal kui osa valitsusest viibis NATO tippkohtumisel Londonis, tõid nad avalikkuse ette, et nende arusaam õigusriigist erineb oluliselt sellest, mis oli valdav Reformierakonna valitsusajal ja millest ametnikud senini kramplikult kinni hoiavad.
Martin Helme enda tegevuses vigu ei näinud, kuid taunis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) juhi Kaur Kajaku käitumist, kes teatas Helme sekkumiskatsetest prokuratuurile. Tegu on juba teise korraga lühikese aja jooksul, kui ametnikud ministri tegevusest õiguskaitseorganeid teavitavad – sama juhtus ka EKRE maaeluministri Mart Järvikuga, kes üritas mõjutada PRIA juhti Jaan Kallast.
Martin Helme sõnul on probleemiks kaeblevad ametnikud. «Selle loo kõige õõvastavam osa on see, et meil on ametnikud, kellele ei meeldi, et neile midagi öeldakse, mille peale nad teevad kaebuse prokuratuuri ning prokuratuur algatab menetluse,» ütles rahandusminister Postimehe otsestuudios, ehkki menetlust pole prokuratuur selles juhtumis algatanud.
Täpselt samal ajal esines samasuguste avaldustega riigikogu infotunnis siseminister Mart Helme. «Meie arusaamad õigusriigist on erinevad väga lihtsal põhjusel. Meil on üks pool poliitilisest eliidist, ütleme nii, kes kujutab ette, et õigusriik on see, kui nemad saavad teha, mida nemad tahavad, aga teine pool ei saa teha seda, mida seadused neile ette näevad, ja nii kui nad hakkavad seda tegema, nii tuleb neid hakata laimama,» näitas Helme näpuga Reformierakonna ja ajakirjanduse poole.
Mart Helme: see ei ole õigusriik, see on omavoliriik, see on nõiajahiriik ja see on ametnikkonna mäss valitud poliitikute vastu.
Helme sõnul tuleb võim poliitikutele tagasi tuua ja ametnike võimu kärpida. Tähelepanu juhtimise kohta sellele, et rahandusminister trügis teise ministri haldusalasse, ütles Helme: «See ei ole õigusriik, see on omavoliriik, see on nõiajahiriik, see on ideoloogilise diktatuuri riik ja see on ametnikkonna mäss valitud poliitikute vastu.» Siseminister soovitas ametnikel lõpetada praktika, et nende töösse sekkumistest antakse teada ajakirjandusele, riigikantseleile või prokuratuurile. «No igatahes [ei peaks nad] jooksma pabereid ajakirjandusse lehvitama, otsitud ettekäänetega riigisekretäri juurde ja paluma, et algatatakse mingisugused kriminaalasjad,» ütles peaministrit asendanud siseminister Mart Helme.
Ei kiida jõuvõtteid heaks
Risti vastupidisel seisukohal oli justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa). Tema sõnul ei ole Eestis valitsuse töökorralduses tavapärane, et minister tikub andma korraldusi teise ministri haldusala asutusele. «Alati võib kutsuda kohtumisele ja arutada, aga kindlasti ei tohi teise ministeeriumi valitsemisala ametkonna juhile suuniseid anda. See ei ole kohane ega õiguspärane,» ütles Aeg. «Kui mina omal ajal riigiametites töötasin, siis käisin ka ju teiste ministritega asju arutamas, aga ma ei saanud kunagi nende käest korraldusi. Neid sain ikka oma ministri käest.»
Aegi hinnangul kergendab olukorda see, et praegu pole näha, nagu oleks TTJA Sõnajalgade tuulepargi menetlemisel Helme survele kuidagi järele andnud.
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Katri Raik (SDE) ütles samuti, et Helme tegevus ei lähe kokku seaduses olevate piiridega. «Ministri või ametnikuna ei ole tal kohane neist piiridest väljuda,» ütles Raik.
«Kahjuks näeme mustrit ühe erakonna ministri ja nende nõunike tegevuses, võimalikus oma volituste ületamises. Taas on toodud lauale ühe konkreetse ametniku pea. Tõsi, asekantsler Oidsalu kaitseks astub välja tema oma minister. Tegevuse retoorika on kõigis sündmustes üks: võitleme süvariigi ja ametnike võimuga.»
Professor Saar: nagu varasemate probleemide puhul EKRE ministritega, leiab ka selles loos aset ebakompetentsuse ja pretensioonikuse kokkusaamine.
Tartu Ülikooli professor, pikalt riigiõiguse valdkonnaga tegelenud Jüri Saar ütles, et nagu varasemate probleemide puhul EKRE ministritega, leiab ka selles loos aset ebakompetentsuse ja pretensioonikuse kokkusaamine. «Laiemat pilti vaadates jätkub Eesti poliitikas EKRE soolo, kus valitsuskoalitsiooni kaks ülejäänud partnerit peavad tegelema piltlikult öeldes selle erakonna järelt koristamisega.»
Londonis NATO tippkohtumisel viibiv peaminister Jüri Ratas olukorrast nii aru ei saanud. Haldusala piiride võimaliku ületuse asemel viis ta jutu kiirelt hoopis kliimaeesmärkide täitmisele. Ametkonna kaitseks peaministrilt eile ühtki toetavat sõnumit ei tulnud.
«Mina selles mõttes rahandusministrit kindlasti kuidagi hukka ei mõista, kui ta püüab leida ka selles väga keerulises olukorras lahendusi,» ütles Ratas. «Mina ei ole kordagi tundnud, et rahandusminister Martin Helme oleks kuidagi survestanud mingite soovide osas ühe või teise või kolmanda konkreetse eraettevõtte kasuks.»
Ametnikueetika nõukogu enam pole
Postimees soovis eile küsida rahandusminister Martin Helme mõjutustöö ja ametnikkonna olukorra kohta hinnangut rahandusministeeriumi alla kuuluvalt ametnikueetika nõukogult, kuid selgus, et mandaadi pikendamata jätmise tõttu ei eksisteeri nõukogu juba pool aastat.
2013. aastast ametnikueetika nõukogu juhtinud Heiki Sibul ütles Postimehele, et nõukogu mandaat lõppes juunis. «Seni pole uut [ametnikueetika nõukogu] moodustatud,» ütles ta. Sisuliselt tähendab see, et nõukogu enam pole.
Põhjused pole Sibulale teada. «Ma ei oska vastata. Seda peab küsima vastavate ministrite käest, miks nad ei ole valitsusse sihukest asja viinud,» ütles ta. Formaalselt kuulub nõukogu regionaalminister Jaak Aabi haldusalasse. Nõukogu eesmärk oli ametnike põhiväärtuste ja ametnikueetika tugevdamine, selle töö lõppemisest pole ametnikkonda teavitatud. Rahandusministeeriumi kodulehel pole nõukogu töö lõppemisest mingit märki.
Allikas: Postimees
Foto: Avalik