Päikese ja tuuleenergia järsk ja kiire hinnalangus paneb juba täna paika taastuvenergia tootmise plahvatusliku kasvu lähima paarikümne aasta jooksul. Energiaturgu ei määra vabaturul mitte valitsuste otsused, vaid vaba konkurents – kes suudab pakkuda odavamat elektrit.

Vastavalt IRENA elektrienergia ostulepingute ja päikeseenergia oksjonite andmebaasile, toodetakse päikeseenergiat 2020. aastal ülemaailmse kaalutud keskmise hinnaga 0,048 dollarit / kWh. Paljudes maailma päikesepaistelisemates piirkondades on hind vaid $ 0,03 / kWh. Valitsused võivad muidugi mõnda aega trikitada tuule ja päikeseenergia kasutuselevõtuga, kuid mitte lõputult.

See vastik radar

Vastavalt turu nõudlusele on päikesepaneelide ja tuulegeneraaatorite tootmist võimalik suurendada väga järsult. Eestilgi oleks viimane aeg panna Ida-Virumaal püsti tuulegeneraatorite tootmine ja leevendada sealkandis tööjõu probleeme, aga see vastik Kellavere radar muudab tuuleenergia kasutuselevõtu Eestis võimatuks.

Nii nagu senini sai naftat ja gaasi toota seal, kus seda oli, hakatakse ka taastuvenergiat tootma seal, kus see on kõige kättesaadavam ja kasumlikum. Et kasutada efektiivselt taastuvenergiat ja viia miinimumini kulutused reservõimsusetele ja salvestusseadmetele, tuleb taastuvenergia tootjad liita ühtsesse (super)võrku võimalikult suurel maa-alal. Euraasia mandril on elektritootjad lausa õnnega koos – tarbijad on võimalik ühendada ühtsesse võrku Gibraltarist kuni Kamtšatkani! Ajavahe tervelt 12 tundi!

Hiigelpikad liinid

Hiina juba ehitab 5000 km pikkust kõrgepingeliini, et tuua taastuvelekter Tiibeti tühermaadelt idarannikule. Sellest kaugusest saab lähtuda ka Euroopa lähimate aastakümnente energiaallikate määratlemisel. Eesti tegeleb praegu ühendusliinide ehitamisega Lääne -Euroopa suunas. Ega see väga paha mõte polegi. Majanduslikult kahjulik ja mõttetu on seejuures vaid elektrivõrkude Venemaast lahtiühendamine. Et mõista toimuvat, tuleb otsida raha: “kellele on lahtiühendamine ülimalt kasulik?” Kindlasti peab Eesti igal hetkel olema valmis lahtiühendamiseks, kuid valmisolek ei pea tähendama tingimata veel lahtiühendamist.

Lääne – Euroopale on kättesaadavas kauguses on Sahara lõputud päikeselised lagendikud. Lõuna pool on piisavalt päikselist tühermaad Lähis-Ida maades. Hoopis atraktiivsemaks muudab aga Venemaa ja Kasahstani sadade tuhandete ruutkilomeetrite suurused tühermaad vähemalt 3 tunnine ajavahe Lääne-Euroopaga, võimaldades hommikuse tipptunni ajal, kui Lääne -Euroopas on veel pime, kasutada idanaabrite päikeseenergiat.

Venemaal on palju päikest

Arvatakse, et Venemaa on külm, pime koht, kuid enamikul Venemaal on väga kontinentaalne kliima. Seal on rohkem päikest kui enamikus Lääne-Euroopas. Lisaks on seal päikesepaneelidele ideaalne jahe temperatuur. Kui elektrit ekspordist üle jääb, on käeulatuses gaasitrassid, mida mööda suunata taastuvenergiast toodetud vesinik Euroopa maadesse.

Kas Venemaa peaks kunagi kaaluma Euroopa supervõrguga liitumist? Venelased sooviksid kindlasti suurendada oma elektriühendust Euroopaga, ajendatuna soovist teenida raha ekspordist ja teha koostööd lääneriikidega. Euroopa võrguga ühendamine võib omakorda suurendada huvi ka taastuvelektrienergia tootmise vastu Venemaal. Kui aga Venemaa suudab eksportida süsinikdioksiidi heitevaba elektrienergiat, siis võivad lääeriigid juba kliimasoojenemise vältimiseks olla huvitatud selle ostmisest.

Ida pool paiknevatel Venemaal ja Kasahstanil on aga omad needused. Nendes riikides on palju fossiilkütuste ressursse ja ebastabiilset majandust või demokraatiat, mille loomulik tagajärg on taastuvate energiaallikate potentsiaali ignoreerimine. Lisaks toodab Venemaa märkimisväärse osa energiast tuumajaamades.

Geopoliitilised muutused

Taastuvenergiale üleminekul on tõsised geopoliitilised tagajärjed. Paljud riigid, nende hulgas ka USA ja Venemaa, võivad kaotada oma nafta ja gaasi eksporditurud. Nendel on tekkinud huvi müüa võimalikult palju ja kohe oma naftat ja gaasi energia tootmiseks, seni kuni on võimalik seda teha kõrgete hindadega.

Skisma Nord Stream 2 üle on kõige ilmekam näide USA ja Venemaa majanduslikust konkurentsist gaasiturul. Kuhu kavatseb aga Eesti tulevikus müüa oma uute planeeritavate õlitehaste toodangu, vajaks ehk tõsisemat järelemõtlemist.

Artiklis on kasutatud veebiportaalis PV Newsletter avaldatud materjale.

Allikas: Eesti Päevaleht

Foto: Avalik