Sunly juht Priit Lepasepp ütles, et Eestis, Lätis ja Leedus ei tegutse Sunly praegu mitte seepärast, et siin oleks väike turg või range regulatsioon, vaid neil on veel käed seotud. Foto: Andras Kralla/Äripäev

Aasta eest ühe Eesti ajaloo suurima tehinguga taastuvenergiafirma Nelja Energia Eesti Energiale müünud investoritest on vahepeal kuulda olnud idufirmade ja väiksemate investeeringute vallast. Tegelikult valmistub Sunly nimetuse alla kogunenud meeskond taastuvenergia turule naasma, ja suurelt.

Nelja Energia tehinguga läks Eesti Energiale 287 megavatti tuuleenergiat, selle eest maksis riigifirma Norra munitsipaalettevõttele Vardar umbkaudu 223 miljonit eurot ja Eesti väikeosanikud, näiteks Hannes Tamjärv ja Jüri Mõis, said kokku umbes 66 miljonit eurot. Neid väikeosanikke ühendav Sunly teatas hiljuti väärtpaberikeskusele, et on oma aktsiakapitali kasvatanud 9 miljoni euroni. Selle sõjakassaga on suured plaanid.

“Tundus loogiline, et pärast Nelja Energia müüki tuleb meie teadmine ja raha võtta kokku ja alustada uuesti,” ütles Sunly tegevjuht Priit Lepasepp. Tema sõnul annavad piirkonna riikide võetud keskkonnalubadused mõista, et taastuvenergia nõudlus on tõusutrendis. “Oleme palju tähelepanu pööranud päikeseenergia arendustele ja Poolale, Soomele.”

Sunly omanikud

Sunly koondab investoreid, kelle seas on endised Nelja Energia AS aktsionärid, sh Vardar A/S, IVARD OÜ (Peeter Mänd), AS Vestman Energia (Aivar Berzin), HTB Investeeringute OÜ (Hannes Tamjärv), JMB Investeeringute AS (Jüri Mõis), Solarcom OÜ (Martin Kruus) ja Atradius OÜ (Kalle Kiigske).

Arendusprojektides löövad kaasa Eesti investorid. Norrakad löövad kaasa ainult idufirmadele keskendunud Sunly Startup tegevuses. “Baltikumi taastuvenergia tootmises nad enam ei osale, aga tehnoloogia arendustest on nad huvitatud küll,” ütles Sunly tegevjuht Priit Lepasepp.

“Praegu on Poola hea riik, kus olla”

Poola on võtnud suured taastuvenergia eesmärgid ja igal aastal hangitakse võimsusi juurde sama palju kui Eestis näiteks 15 aasta peale kokku. Suvel teatas Sunly, et ostab Poolas 7 megavati eest päikeseparkide arendusi, need on nüüd ehituses. Vahepeal on sõlmitud veel 19 megavati eest lepinguid, aga investorite antud suunised on kokku 100 megavatti.

“Neid projekte me arendame ise. Võib-olla pensionifondidel on odavama rahaga eesmärk leida valmis projekte, aga utility-firma või energiaettevõte peab suutma pakkuda paremat tootlust ning oskama võtta arendusriski,” ütles ta.

Kui palju 100 megavati eest päikeseparke maksab? Sellele küsimusele ei ole Lepasepa sõnul täpset ja kiiret vastust, palju sõltub liitumislepingu tingimustest. Näiteks kas on võimalik leida projektis kokkuhoiukohti seoses võrgu üledimensioneeritusega? Lisaks on Poolas erinevusi vojevoodkonniti, selgitas ta. Liitumist arvestamata võiks megavatise pargi ehituskulu olla 600 000 euro ringis, võib saada kallimalt, võib saada odavamalt. Maht on samuti oluline: kui töös on korraga palju parke, võib saada tarnijatega paremaid lepinguid.

Investeeringu kogumaht võiks olla kuskil 50 miljoni euro ringis ja tasuvusaeg loodetavasti 8-9 aastat. “Palju tavatootmist läheb energiaturult välja, elektri hind tõuseb. Päikeseenergia ehituskulud on jälle alla minemas,” ütles ta.

Enefit Green hoiab Poolal silma peal

Poola on atraktiivne turg, mida toetab ka seal kehtiv regiooni kõige kõrgem elektri turuhind. Lisaks on Poola asunud hoogsalt taastuvenergeetikat arendama erinevate toetusskeemide kaudu, sh suuremahulised oksjonid.

Poola on üks Enefit Greeni viiest koduturust. Juunis omandasime seal 19 megavati jagu päikeseelektrijaamasid (kokku 20 parki), mis on näidanud siiani väga head toodangut.

Kindlasti jälgime Poola turgu ka edaspidi. Potentsiaalikamate projektide suunas oleme valmis tegema uusi ja täiendavaid investeeringuid, et seal veelgi enam kanda kinnitada.

Konkurentsipiirangu lõppemisel siht 500 megavatti

Eestis, Lätis ja Leedus ei tegutse Sunly praegu mitte seepärast, et siin oleks väike turg või range regulatsioon, vaid neil on käed seotud: Nelja Energia tehinguga võtsid müüjad kohustuse mitte tegeleda samades valdkondades.

Lepasepp kordab, et Baltikumist ei ole tal midagi lähemalt rääkida, sest ühtegi suunist, ühtegi otsust ei ole investorid vastu võtnud ja enne piirangu lõppemist ei võta ka. “Kaugemas tulevikus sooviksime tõesti tuuleenergia tootmise võimalikkust kaaluda, kuid hetkel me Baltikumis tuuleenergiaga ei tegele,” ütles ta. Seni investeeritakse siinkandis hoopis energiasektori idufirmadesse ja tegeletakse muude väiksemate projektidega.

Pikas perspektiivis on olnud juttu eesmärgist saada Baltikumis 2027. aastaks kokku kuskil 500 megavati eest projekte. Seda on kaks korda rohkem kui Nelja Energial selle tipus. Praegu otsitakse ka võimalusi Soomes tuulepargi rajamiseks, kuid investeerimisotsust langetatud ei ole. Ukrainas võidakse midagi ette võtta, kui leitakse kohalik partner. Valgevenes vaadatakse ühisprojekte kohaliku biomassi sektori ettevõttega.

Biomassi Sunly investorid tegelikult eriti ei usu. “Päike ja tuul on olulised, biomass on 10-15 aasta perspektiivis üleminekuressurss. Tulevik on tarkade linnalahenduste, akulahenduste, suurte taastuvenergiatootmiste ja väikeste linnalähedaste koostootmisjaamade päralt. Ainult viimased annavad soojuse kasutamisega tegeliku efektiivsuse puidumassile, ei lase seda lihtsalt taevasse,” ütles Lepasepp.

Ruumi on mitme gigavati jagu

Konkurendid Eleonist hindavad, et Baltikumis võiks üksnes tuuleenergias olla potentsiaali 2000-3000 megavati jagu, aga oluline tükk oleks Sunlyl plaanide täitumises ikkagi. Kui realistlik konkurentide plaan on, seda Eleon Greeni juhatuse esimees Andres Sõnajalg kommenteerida ei osanud, sest pole avalik, kui kaua Nelja Energia müügilepingust tulnud konkurentsipiirang kestab.

Muidu hindab Sõnajalg Sunly/Nelja Energia meeskonda kõrgelt, eriti nende varasemaid tuuleenergeetika saavutusi, aga teatav kibedus Nelja Energia müügi pärast on ikkagi sees. “Ainus, mis teeb siiani meelehärmi, et nad lasid end monopolile Eesti Energiale maha müüa, seda me heaks kiita ei saa. See mõjub halvasti tuuleenergeetika turu arengule Eestis,” ütles Sõnajalg, kelle ettevõtted omal ajal ostutehingut ka vaidlustada püüdsid.

Seemneraha on olemas

Lepasepp ütles, et Sunlys on praegu piisavalt raha, et omandada projektid arendusfaasis. “Tulevikus kaasame investoreid, aga praeguse rahaga oleme saanud alustada,” lausus Lepasepp.

Tema sõnul on meeskond kogenud nii äriarenduse kui ka kapitali kaasamise poolest. “Saime selle [kogemuse] Nelja Energiast, kus Martin Kruus oli arenduste peal ja Kalle Kiigske tegeles kapitaliturult raha kaasamisega. Meil oli esimene roheline võlakiri Oslo börsil. Otsime kõikvõimalikke instrumente võimalikult kiireks kasvamiseks, see on osa sellest ärist,” lisas ta.

Tants Paldiski pumphüdrojaama ümber

Suurte tuule- ja päikesejaamade tulemisega kerkib küsimus, kuidas toota elektrit siis, kui päike ei paista või tuul ei puhu. Lepasepp märgib, et päikeseenergiaga on lihtsam: päike paistab samal ajal, kui inimesed on üleval, see tähendab, et tootmine suureneb koos nõudlusega.

Sunlyga seotud Marble Investile kuulub kolmandik ettevõttest Energiasalv, mille pardal on ka Alexela. Koos kavandatakse 500 megavatist pumphüdroakumulatsiooni elektrijaama, mis nõuaks investeeringuna vähemalt 300 miljonit eurot. Lepasepp on kindel, et just see jaam võiks olla vastukaaluks päikese- ja tuuleenergeetika juhitamatusele. Seni on projekt tuntud ennekõike vaidluste ja kõikvõimalike planeeringute ja uuringute venimise poolest.

“Jõelähtmel omavalitsuses me planeeringu algatamisest kaugemale ei jõudnudki, aga Paldiskis on meil detailplaneering juba käes. Selles projektis muutis palju asukoha vahetamine,” ütles Lepasepp. Ta lisas, et Jõelähtmel sai saatuslikuks vallavanema veendumus, justkui tahetaks graniidikihti kaevandatavasse hüdrojaama sissejuhatuseks tuumajäätmeid matta.

Jõelähtme pikaaegne vallavanem Andrus Umboja ütleb selliste süüdistuste kohta, et kõik, mis otsustavaks sai, on ka volikogu otsuses kirjas. Viimases on loetletud järgmist: polnud piisavalt uuringuid, ei ole teada, kas põhjavett midagi ei ohusta, ükski riigiasutus ei oska öelda, kes vastutab maa-aluste rajatiste eest siis, kui arendaja pankrotti läheb. Lisaks juhitakse tähelepanu asjaolule, et ainuüksi kaevamisel tekkiva graniidi ära vedamisele kulub seitse ja pool aastat.

Milliste juhitavate tootmistega tasakaalustatakse võimalikku Hiiumaa avameretuuleparki?

Tootmisreserv peab katma suurima ühikvõimsuse. Praegu on Baltikumis suurim ühikvõimsus 700 megavatine NordBalt alalisvoolu ühendus. Eestis on suurim ühikvõimsus 650 megavatine EstLink 2 ühendus. Kui ühe ühikuna lisanduks 1000 megavatine tuulepark, siis peaks olemas olema sama kogus reserve.

Reserv ei pea olema üks jaam. See võib koosneda mitmete pakkujate pakutavast reservvõimsusest. Reserve ei arvestata riigipõhiselt, kuna võrgud ja turud on ühendatud. Vajalik reserv või osa sellest võib tulla naaberriigist.

2023 aastal võiks alata ehitus

Pumphüdroakumulatsiooni elektrijaama detailplaneering on käes ning lisaks on olemas ka Euroopa Liidu toetus uuringute tegemiseks. Vajalikku 300 miljonit eurot veel ei ole – tulevasi investoreid loodetakse otsima hakata järgmisel aastal. Ehitusvalmidusse peaks projekt Lepasepa sõnul jõudma 2023. aastal.

Kavandatav 500 megavatti võimsust muutub tema sõnul seda kasutoovamaks, mida suuremaks kujunevad tootmistipu ja tootmise põhja vaheline vahe. Turg, kus nad end tegutsemas näevad, ei ole mitte tavaline elektribörs, vaid bilansienergia turg.

Bilansielekter on selline elekter, mida ostetakse või müüakse selleks, et tootmine ja tarbimine oleksid tasakaalus. Riikliku põhivõrguhalduri Eleringi kõneisik Ain Köster ütles, et nemad tervitavad sellele turule kõiki, ükskõik mis tüüpi võimsuseid. Senise seisuga ei ole Elering arvestanud Energiasalve jaamaga, sest neil ei ole veel arusaama, millal see valmis saab või kui võimas see tuleb. Samal ajal töötab näiteks Leedus pumphüdrojaam ja see on võrguhaldurite võimsuste arvestuses sees.

Üks, millele Lepasepp veel tähelepanu juhib, on vastuolu laiemas retoorikas, kus ühelt poolt peetakse olemasolevaid tehnoloogiaid, milleks ta peab ka pumphüdrojaama, liiga uuteks ja kalliteks, aga samal ajal loodetakse, et tuleviku energiakindluse annab mingi tehnoloogia, mida praeguse seisuga ei ole üldse.

“Kui siin päriselt tahetaks tuumajaama rajama hakata, siis tuuleparkidele vastuvõimsuseks tuleks seda praegu ehitama hakata. Aga näidake, mis tehnoloogiaga see tuumajaam üldse tuleb? Sama käib õlitootmise kohta,” ütles ta.

Sunly sidus endaga mitu tulevikuäri

Eesti on parim koht üldse, kus taastuvenergia ja energiasäästu idufirmadesse investeerida, kinnitab Priit Lepasepp.

Lepasepp selgitas, et teaduslik baas on Eestis tänu Tallinna Tehnikaülikoolile tugev, alustavatel ettevõtjatel on siin suur riskiisu ja lisaks on siin ainulaadne elektrisüsteem, kus kõik on viidud kaugloetavatele elektriarvestitele. Tänu sellele on Lepasepa sõnul kõigil ligipääs massandmetele, millega oma arendust edasi viia.

Kui aga jääda kartma, et hiinlased tehnoloogia ära virutavad, või ootama, et hiinlased tehnoloogia välja mõtleksid, siis võiks püssi juba alguses põõsasse visata, märkis Lepasepp.

Aastast 2011 tegutsev, aastast 2016 toonaste Nelja Energia investorite ostetud tehnoloogiaettevõte, mis valmistab päikesepaneelidele invertereid, mis tagavad paneeli osalise varjutamise korral parema tootmiskindluse kui praegused inverterid. On laienetud Hollandisse. Ettevõtte juht Andre Lindvest ütleb, et hiinlastega on hea sünergia: neilt tuleb turule palju ja odavaid päikesepaneele, tehnilise poolega siis tegeletakse juba nende juures.

Põrandakütte regulaatorid, mis üritavad põranda soojusmahutavusega masinõppe abil arvestada ning optimeerida kütmist päevase börsihinna järgi. Ettevõtte juht Madis Uuemaa ütles, et nende eesmärk on jõuda 1000 sellise lepingulise kliendini, kes lubaksid neil vajadusel kütet 1 kilovati võrra alla koormata. Siis oleks võimalik Eleringile pakkuda 1 megavatti juhitavat koormust.

Kui muidu räägitakse juhitava tarbimise puhul suurtest tööstusettevõtetest, siis Elering ootab kõiki, kinnitas Köster. “Kindel on see, et tarbimise paindlikkus peab senisest enam jõudma turule. Ilma selleta pole ilmselt pikemas perspektiivis võimalik saavutada taastuvenergia kasutamise eesmärke,” lisas ta.

Augustis Sunly investeeringu saanud Solarstone teeb kivikatuseid, millel on päikeseelemendid sisse integreeritud. Solarstone’i juht Silver Aednik ütles toona, et ettevõte on Eestis varustanud üle saja hoone nii-öelda päikesekatusega ja nüüd on firma valmis sisenema välisturgudele, esimeses järjekorras Skandinaaviasse ning Saksamaale.

Solarstone’iga sarnase profiiliga on ka osade Sunly investorite investeeringu saanud Roofit Solar Energy, mis septembris avas laiendatud tootmise. Nemad integreerivad päikeseelemente plekk-katusesse.

 

Milliseid võimalusi pakub elektriturg Eestis pärast Venemaa võrgust desünkroniseerimist?

Elektritootjatel on tulevikus võimalik oma toodangut pakkuda rohkematele turgudele. Kui praegu on põhilisteks turgudeks järgmise päeva turg (tavaline elektribörs), päeva-sisene turg ja bilansiteenuste-süsteemiteenuste turg, siis tulevikus lisandub mitu uut reservide turgu. Eri tüüpi tootjate võimalused oma elektri müügiks laienevad. Eesti ja Baltikumi vaates tuleb turge ja tooteid juurde seoses sünkroniseerimisega. Ettevalmistused on põhimõtteliselt alanud. Käivituvad turud ilmselt veidi enne sünkroniseerimist.

Allikas: Äripäev

Foto: Avalik