“Kui see takistab märkimisväärselt lennukite avastamist – see oleks imetabane lahendus – Vene Föderatsioon võiks panna kogu oma piiri täis tuulikuid, lennukitega võiks nende taga lennata vabalt,” kommenteeris tehnoloogiaekspert Marek Strandberg tuuleenergiaettevõtjatest vendade Sõnajalgade võitlust kaitseministeeriumiga. “Tegelikult on asi teistpidi, tänase päeva radarid on suutelised tabama ja välja filtreerima erinevaid mürasid,” lisas ta nentides, et kusagil mujal ei olda tuulikute pärast nii hirmul kui praegu Eestis. Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

“Kui see takistab märkimisväärselt lennukite avastamist – see oleks imetabane lahendus – Vene Föderatsioon võiks panna kogu oma piiri täis tuulikuid, lennukitega võiks nende taga lennata vabalt,” kommenteeris tehnoloogiaekspert Marek Strandberg tuuleenergiaettevõtjatest vendade Sõnajalgade võitlust kaitseministeeriumiga. “Tegelikult on asi teistpidi, tänase päeva radarid on suutelised tabama ja välja filtreerima erinevaid mürasid,” lisas ta nentides, et kusagil mujal ei olda tuulikute pärast nii hirmul kui praegu Eestis.

“Me räägime 100 megavati võimsusega energiatootmissüsteemist,” rääkis tehnoloogiaekspert Marek Strandberg ettevõtjate Oleg ja Andres Sõnajala võitlusest kaitseministeeriumiga Aidu tuulepargi üle ning lisas, et taastuvenergiale ülemineku seisukohalt oleks tegemist väga olulise panusega.

Strandberg on tuulikute kommenteerimisel kaitse seisukohast irooniline: “Kui see takistab märkimisväärselt lennukite avastamist – see oleks imetabane lahendus – Vene Föderatsioon võiks panna kogu oma piiri täis tuulikuid, lennukitega võiks nende taga lennata vabalt. Tegelikult on asi teistpidi, tänase päeva radarid on suutelised tabama ja välja filtreerima erinevaid mürasid. Eriti mugav on seda teha juhul, kui häiret tekitava objekti geomeetria, materjalid ja dünaamika on teada. Tuulikute puhul see nii on. Pööreldes need ise paigast ei liigu ja minu teada on sellisel juhul võimalik segav müra piisavalt hästi elimineerida.”

Strandbergi sõnul ei ole avalikkusele teada antud, et sellist lahendust oleks katsetatud.

Tuulikud ja radaris matemaatika kaudu sõbraks

Radar on oma olemuselt tema sõnul ju ammutuntud tehnika. “Radar kiirgab välja väga võimsa signaali ja tagasi peegeldub sellest kaduvväike osa. Arvutid, algoritmid ja aparatuur, mis radari küljes on, võimaldab väga imetabast signaalitöötlust ning soovi korral võiks vähemalt proovida, kuidas tuulikute häired välja taandada. See on midagi samasugust nagu igaüks on pidanud ju lihtsustama keerulist matemaatilist avaldist,” sõnas Strandberg.

Radarite asjatundjad on Strandbergi sõnul ju korduvalt öelnud, et kui on teada, et objekt on paigal ja ka see, kuidas ta liigub, siis on signaalitöötluse mõttes konstrueeritavad kõik vajalikud filtrid, millega esmapilgul ehmatavana tunudvad segavad asjaolud välja taandada. Tema hinnagul on ka signaalitöötluse oskuste lihvimine see, kuidas ka keerukamates olukordades päris vaenlasi avastada ja aru saada, kui vastane näiteks oma elektroonilise võitluse tehnikaga meile kummituskujutusi tekitada püüab.

“Signaal, mille Sõnajalad on andnud, on tõsine, selle uurimiseks peaks vaeva nägema ja sellele tõsiselt pühenduma, kuna nemad on öelnud, et jah, kogu see radarijutt on valdavalt selle tõttu, et luua Eesti Energiale konkurentsieeliseid,” muutus Strandberg murelikuks, “kui ilmneb, et harrastatakse sellist ametkondadevälist koostööd ja jõu kasutamist, siis on see väga halb signaal. See näitab, et inimeste lootus tegeleda Eestis vaba ettevõtluse ja innovatsiooniga võib olla kõvasti pihta saanud.”

Strandberg jätkas, et ei tema ise ega ajakirjanikud seda uurida ei saa, vaid seda saavad uurida riigi- ja parlamendikomisjonid, millel on ligipääs riigisaladusele.

“See on teema, mida peab tegema uus valitsus ja uus parlamendikoosseis,” sõnas Strandberg.

Taastuvenergia on tulevik

Tuuleenergia kasutamine on tema hinnangul väga mõistlik asi, kui tahetakse loobuda süsinikupõhise energiavoo kasutamisest, siis me peame üle minema päriselt puhtale elektrile ja elektrist toodetud vesinikule. Väga kiiresti. “Seda saaks teha nii, et kasvatada järsult 6-10-kordseks esmaselt toodetava energia hulka, päikesest või tuulest toodetud energia hulka. Kui oleks olemas ohutu tuumajaama lahendus, siis ka sealt saadud energia hulka,” kinnitas Strandberg.

Ta rääkis, et kui tuul puhub ja tarbijat ei ole, siis tuleks see ülejääv energia kasutada vesiniku tootmiseks elektrolüüsides vett – selline majanduslikult tasuv tehnika on olemas. “Sama puudutab päikeseenergiat. Meid ootab ees ulatuslik taastuvenergeetiline revolutsioon. Kui tahame saavutada seda, et me enam nii jõuliselt ökosüsteemide tasakaalu ei sekku,” tõdes Strandberg.

Strandbergile teevad muret ka kaduvad töökohad: “Eesti tööturule on see, et nad viivad tootmise Aasiasse kurb sõnum. See on täppistöö, kõrgtasustatav töö, on selge, et sadade inimeste tasustatud töökohad. Tuulikute unikaalsus on selline, et selle vastu huvi võiks olla igal pool. Paraku ei ole aga ükski asi unikaalne igavesti ja patentidelgi on kehtivusajad, mille vältel tuleb tootmine suureks paisutada.”

“Nüüdismaailmas on raske vahet teha kliimast ja sõjalisest ohust tigitud julgeolekuriskide vahel,” ütles Strandberg ja lisas, et neid küsimusi tulebki käsitelda üheskoos.

Allikas: Pealinn

Foto: Avalik