Kirglik võitlus ihaldusväärse maa nimel. Riigifirma erikohtlemine varjutab ausat mängu

„On selgusetu ja keegi ei taha üheselt vastata, kas mõnel turuosalisel võiks Tootsi tuulepargi puhul olla õigus saada vana taastuvenergia toetusskeemi alusel toetust või on kõik võrdses seisus ja peaksid selle projektiga osalema vähempakkumisel,” ütles Graanul Investi omanik Raul Kirjanen.

Järgmise nädala alguses pannakse avalikule enampakkumisele ihaldusväärse Tootsi tuulepargi maa. Alghind on 12,3 miljonit eurot. Teoreetiliselt on huvilisi mitu, kuid neil on mure: kuna tingimused tunduvad ühele osalejale soodsamad kui teistele, pole kindel, kas on võimalik oksjonit võita.

Turuosaline, kes võiks selle projekti puhul teistega võrreldes eelisseisus olla, on riiklik energiafirma Eesti Energia.

Tootsi Suursoosse kavandatud tuulepargi alal 2016. aastani tegutsenud Eesti Energia rajas sinna tee ja alajaama, mille liitumisleping sõlmiti päev enne lõpptähtaega. Vahetult enne toetusskeemi lõppu kaevati kaks 25-meetrise läbimõõduga kraatrit, mis peaksid tõendama, et ettevõte on alustanud ehitustegevust ja teinud pöördumatuid kulutusi.

See on oluline tõik, sest toona kehtis tuulepargi arendamiseks veel vana riiklik toetusskeem. Tootsi tuulepargis tehtud investeeringud peaksid Eesti Energiale tagama järgmiseks tosinaks aastaks õiguse vana toetusskeemi järgi suurimale taastuvenergia toetusele. Selle maht võib hinnanguliselt jääda 20–25 miljoni euro vahele aastas, küündides kokku 240–300 miljoni euroni. Tänu sellele rahale on Eesti Energial lihtne teha avalikul oksjonil konkurentidest parem pakkumine ja Tootsi tuulepargi maad endale saada.

„Siis on ka majanduslikult kõik väga erinevas seisus, kui ühele laieneb üks toetusskeem ja teistele teine,” märkis Kirjanen. Puiduettevõtja sõnul ei ole Graanul Invest enampakkumisel osalemise kohta lõplikku otsust veel teinud. Eesti Päevalehele teadaolevalt on samasuguse dilemma ees mitu teistki Tootsi tuulepargist huvitatud Eesti ettevõtet.

Kirjanen saatis hiljuti asja kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile järelepärimisegi. „Ma arvan, et kõik turuosalised, kes asja vastu huvi tunnevad, on samu küsimusi eri organisatsioonidele esitanud,” lausus puiduettevõtja.

Endisest Eesti suurimast tuuleenergiafirmast Nelja Energiast välja kasvanud taastuvenergiaettevõtte Sunly tegevjuht Priit Lepasepp märkis, et Tootsi tuulepargi projekt on piisavalt suur, et selle vastu tunneksid huvi ka välisinvestorid. Ent neiski tekitavad sellisel kujul esitatud enampakkumise tingimused pigem segadust. Pealegi ei olnud jaanuari keskpaigaks, kuu aega pärast enampakkumise väljakuulutamist, selle dokumendid veel inglise keeles kättesaadavad.

Tuulepargi müügitingimused tekitavad pahameelt ennekõike turgudel, kus Eesti Energial on juba arvestatav turuosa. „Meil ei ole midagi selle vastu, et nad võistlevad meiega Leedu turul, kuid Eesti turul pole me nendega võrdses olukorras,” ütles Baltimaade suurima energiakontserni Ignitis Groupiga lähedalt seotud allikas.

Ta selgitas, et Eestis on 88% tuuleenergia turgu Eesti Energia käes, samal ajal kui Leedus on see turuosaliste vahel märksa võrdsemalt jagunenud. Ent sealgi on Eesti Energia turuosa (23,2%) kohaliku ettevõtte omast (11%) suurem. „Leedus on konkurents tihe ning peale Eesti Energia ja Ignitis Groupi on siin palju teisi turuosalisi,” märkis allikas. Ta tõi esile, et viimastel taastuvenergiaga seotud oksjonitel on osalenud kaheksa ettevõtet.

Eesti ebavõrdse konkurentsi tõttu suhtub Leedu energiakontsern Tootsi enampakkumisel osalemisse suure ettevaatusega. „Selle tuulepargi arenduse puhul on turuosalisi algusest peale ebavõrdselt koheldud,” põhjendas allikas. Ta rõhutas, et valitsus andis maa-ala esialgu otse Eesti Energiale ja pani enampakkumisele alles siis, kui see otsus kohtus vaidlustati.

Tema hinnangul on Eesti Energia järgmise nädala teisipäeval toimuval enampakkumisel eelisseisus ka selle poolest, et tunneb Tootsi tuuleolusid ja maapinna struktuuri teistest pakkujatest paremini. „Eeldame, et Eesti Energia kasutab oma varasemat sealset tegevust ära, et taastuvenergia toetust küsida,” sõnas allikas. Ta arvas nagu Kirjanengi, et see seab teised pakkujad majanduslikult ebavõrdsesse olukorda.

Mitu ettevõtet, kel on kogemust nii Eesti, Leedu, Poola kui ka Soome energiaturgudega, nentisid, et Tootsi tuulepargiga seotud olukord ei ole olemuslikult ainulaadne. Aga kuigi nendegi välisturgude energiasektoris tegutsevad tugevad riigifirmad, ei ole kuskil mujal riigifirmat niivõrd eelistatud või sellele nii palju eeliseid loodud kui Eestis.

Juba 2018. aasta kevadest, kui Eesti Energia ostis poole miljardi euro eest Baltimaade suurima taastuvenergiafirma Nelja Energia, on meediasse jõudnud väited, et riigifirma maksis selle eest palju üle tegeliku väärtuse. Võimetust Eesti Energia pakutud hinnaga võistelda tõdes ka toona ühes ühispakkumises osalenud Fortum Eesti tegevjuht Margo Külaots.

„Nad osalesid sellise hinnaga, mida meie ei oleks olnud võimelised pakkuma. Mis põhjustel seda hinda pakuti, on raske kommenteerida,” lausus ta. Kuigi pärast Nelja Energia ostu võinuks Fortumistki saada Eesti tuuleenergiatootja, ei ole ettevõte Tootsi enampakkumisel osalemisest huvitatud.

Ida-Virumaal Varja ja Päite-Vaivina tuuleparke arendava AS-i Raisner nõukogu liige Gregor Raudvere tõi Eesti Energia võimaliku eelisseisu näiteks praegu pooleli olevad võrguehitusprojektid. Need tõstatavad samuti küsimuse, kes sellest enim võidab.

„Näiteks see Harku-Sindi 330 kV liin, mida Elering teeb ja rajab. Võiksin küll väita, et see on suuresti ei kellegi muu kui Eesti Energia jaoks tehtud, et Lääne-Eestis neid tuuleparke teha,” ütles Raudvere, viidates viimase poole aasta jooksul avalikkuses tutvustatud Risti ja Saarde tuuleparkide projektidele.

Ta ei kahtle, et Eesti Energia võidab Tootsi tuulepargi enampakkumise ja saab selle jaoks mõne kapitalieralduse raames jälle riigilt raha, mis hiljem jõuab muul moel riigieelarvesse tagasi. „Nii võiks ju iga ettevõte toimida, aga seal, kus on erakapital, need asjad ju niimoodi ei käi,” nentis Raudvere.

Eesti Energia aktiivseid püüdlusi lisavahendeid leida kinnitab seegi, et veel hiljuti tahtis ettevõte müüa Nelja Energia ostuga kaasa tulnud Läti Brocēni elektri- ja küttejaama. Tehingu tagamaadega kursis olevate turuosaliste sõnul ei õnnestunud müük seetõttu, et jaam on ettevõtte bilanssi võetud selle tegelikust väärtusest märksa kõrgema hinnaga. Eesti Energia nõukogu juht Väino Kaldoja sõnas, et tehing pole õnnestunud, sest pole saadud Eesti Energiat rahuldavat pakkumist.

Kaldoja sõnul pole päris õiglane väita, et Eesti Energia on Tootsi enampakkumisel eelisseisus. „Meid on ju pekstud ja tapetud igasuguste kohtuasjadega sellepärast, et meil oli kunagi õigus ehitada see tuulepark. Oleme samasuguses situatsioonis nagu vennad Sõnajalad [Aidu tuulepargis], ainult et me ei ole ühegi ehitusnormi vastu eksinud,” märkis ta.

Kaldoja rõhutas, et kui Eesti Energia alustas 2010. aastal Tootsis arendustegevust, ei tundnud keegi selle vastu huvi. „Ja nüüd järsku tulevad kõik õigustatud ootusega, et nemad peaksid saama. Meie oleme juba sinna raha sisse pannud. Seega ei saa meile küll ette heita, et oleme mingis teises positsioonis,” lausus Kaldoja.

Küsimusele, kas Eesti Energia küsib enampakkumise võidu korral Tootsi tuulepargi pealt toetusi või mitte, andis Kaldoja krüptilise vastuse. „Seda peab otsustama Elering: kas seal on ette nähtud toetused või mitte. Kui see otsus on olemas, hakkame meie kujundama oma seisukohta, kas oleksid pidanud või ei oleks pidanud [toetusi] olema.”

Ta märkis, et küsimus ei ole ju selles, kas toetusi on või mitte, vaid selles, et kõigil peaksid olema võrdsed tingimused. „Muidugi on see täielik jama, kui üks ehitab ja saab toetust, aga teine ehitab ega saa,” nõustus Eesti Energia nõukogu juht. Ta rõhutas siiski, et Eesti on asjaajamises üks avatumaid riike ja mitte ainult energeetika valdkonnas. „Keegi ei saa meile ette heita, et oleme protektsionistid,” sõnas Kaldoja.

Sama seisukohta jagab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. „Keeruline on näha, milles konkreetselt riigifirma toetamine energiaturul täpsemalt seisneb. Küll on aga palju näiteid vastupidisest,” kommenteeris energeetika asekantsler Timo Tatar. Ta tõi oma sõnade illustreerimiseks kümme näidet riigi hiljutistest sammudest, mis justkui peaksid taastuvenergiat toetama.

Ministeerium rõhutas nagu Kaldojagi, et Tootsi tuulepargi toetuste kohta peab lõpliku otsuse langetama Elering. Ent võrguettevõtte pressiesindaja Ain Kösteri sõnul selgub elektrijaama varem kehtinud toetusskeemi pääsemine alles siis, kui jaam on valmis ehitatud, on esitatud taotlus toetuse saamiseks ja see taotlus menetletud.

Siinkohal väärib meenutada, et Elering on varem üsna selgesti toetanud lähenemist, et kuna toetused rikuvad turgu, oleks parem, kui neid ei makstaks. Arvestada tuleb sellegagi, et Euroopa Liit väljub toetustepõhisest taastuvenergiatootmisest ja paljudes liikmesriikides on juba mindud üle vähempakkumistele.

Kui Elering peaks keelduma Eesti Energiale vana skeemi alusel taastuvenergia toetust maksmast, järgneb tõenäoliselt vihane kohtuvaidlus, kus riigifirma peab tõendama, et on tõesti võtnud enne 2016. aasta lõppu Tootsi tuulepargiga seotud pöördumatuid kohustusi. Seda, kui palju on riigifirma seni selle arendusse raha pannud, ei soovinud Eesti Energia avaldada.

KOMMENTAAR: Maa müügi asemel vähempakkumine

Lauri Läänemets, riigikogu taastuvenergia toetusrühma esimees (SDE)

Tootsi enampakkumise tingimustes ei ole midagi sellist, mis kuidagi eristaks Eesti või välisinvestorit. Selle poolest on ta kõigi jaoks ühesugune. Ent veidi segased need tingimused siiski on, see ei ole tavapraktika ei Eestis ega ka teistes riikides. Praegu pannakse sisuliselt ainult maa müüki, aga tegelikult võiks teha vähempakkumise.

Riik müüb küll maad, aga mitte mingisugust kindlust arendajale. Praegu ei tea ju keegi, kui palju tuulikuid saab sinna panna. Samamoodi ei ole teada taastuvenergia toetuse küsimust. Seetõttu olnuks mõistlik kõik koos enampakkumise tingimustesse panna. Siis oleks kõigil pakkujatel olnud lihtsam aru saada.