Kui vennad Sõnajalad on veendunud, et neil õnnestub Aidu tuuleparki praegusel moel edasi arendada, siis kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ei näe selleks mingit võimalust. FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjaranni
Kui riigiga vastuollu sattunud Aidu tuulikuparki arendavad vennad Sõnajalad kinnitavad, et nemad on pargi rajamist ette valmistades kõik seadusest tulenevad toimingud teinud ning sinna rajatud tuulikud on seaduslikud, siis kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk kinnitab intervjuus Põhjarannikule, et selliseid tuulikuid, nagu sinna püsti pandi, pole nemad ega ükski teine instants kunagi kooskõlastanud.
Millest tekkisid vastuolud Aidu tuulikupargis? Ettevõtjatest vennad Sõnajalad panid kaks tuulikut püsti ja riik äkki ütles, et ei, te ei tohtinud seda teha, mis tundub kummaline.
Tegemist on rajatistega, mille ehitamine ja kooskõlastamine käib riigi ja kohaliku omavalitsuse reeglite alla. Selle arenduse puhul on nendest reeglitest oluliselt mööda mindud. Selliste tehniliste omadustega tuulikute ehitamiseks pole kaitseministeeriumilt kunagi kooskõlastust küsitud. Kaitseministeeriumi-poolne kooskõlastamise kohustus on seotud meiepoolse kohustusega tagada Eesti sõjalise kaitse jaoks vajalike eelhoiatussüsteemide töökord. Ja see on vaidluse põhisisu.
Aga ettevõtjad Sõnajalad ütlevad, et erisugused instantsid, kaasa arvatud kaitseministeerium, on algusest peale olnud kaasatud sellesse tuulepargi arendamise protsessi ja kõik kooskõlastused on nendel olemas. Vastasel juhul poleks nad ka ehitusluba saanud.
Kas või kohtuasi, mis käib 2017. aastast ja mille käigus on esmase õiguskaitse korras 2015. aastal väljastatud ehitusluba, annab selge kinnituse, et sinna rajatud tuulikutele pole kunagi ehituse kooskõlastusi antud.
Aastal 2012 kaitseministeerium tõesti kooskõlastas eelprojekti tuulikute ehitamiseks Aidu tuuleparki. 2013. aastal anti valla poolt välja ehitusluba, mis ei olnud enam samadele tuulikutele, nagu eelprojektis olid. Need tuulikud aga, mis seal juba praegu püsti on, on veel hoopis erinevad. Nad on oluliselt kõrgemad ja oluliselt suurema labade pindalaga.
Algul oli juttu tuulikutest, mille vertikaalse laba tipu kõrgus olemasolevast maapinnast on 185 meetrit. Praegu on valmisehitatud tuuliku laba tipu kõrgus umbes 221 meetrit. On igaühele mõistetav, et see pole enam mingi mikrokõrvalekalle, vaid see on tahtlik kokkulepete eiramine selles suunas, nagu see arendajale kasulik on.
Nende tuulikute puhul pole ükski välja antud ehitusluba, isegi kooskõlastamata ehitusluba, selliseid tuulikuid ette näinud.
Aga Sõnajalad ise väidavad, et tegelikult mingeid kõrguspiiranguid neile üldse ei seatudki. Kas nad ei räägi siis tõtt?
Kõrguspiirang seati läbi selle, et arendaja esitas aastal 2012 ehituse eelprojekti, kus oli laba vertikaalne tipu kõrgus olemasolevast maapinnast 185 meetrit. Nende omadustega tuuliku ehitamine kooskõlastati. See on samamoodi, et kui me kavatseme ehitada 6 meetri kõrguse maja ja see kooskõlastatakse, siis see ei tähenda, et tegelikult võib ehitada 8 meetri kõrguse maja.
Aga arendaja väidab, et selles kohas on maapinna kõrguste vahe juba 24 meetrit. Et millisest olemasolevast maapinnakõrgusest siis jutt käib?
Seal on öeldud, et maapinna kõrgust ei muudeta, siis ehitataksegi sellisele kõrgusele, nagu maapind seal parajasti olema satub.
Kas kaitseministeeriumil on olemas mingid ekspertiisid või uuringutulemused, mis üheselt ütlevad, et need tuulikud segavad kaitseväe seireseadmeid?
Meie enda eksperdid on sellele otsa vaadanud ja ka arendaja on lasknud teha uuringuid.
Kuid arendajad ütlevad, et need tuulikud seiret ei sega?
Nii nad päris ei ütle. Nad toovad küll esile, et on üks negatiivse mõju pool, mille puhul Eleoni tuuliku mõju oleks väiksem kui varem kaalutud tuuliku tüübi puhul. Samas, ka nende tellitud uuring näitab, et kuna need tuulikud on planeeritust kõrgemad ja suuremate labadega, siis esiteks, segatud ala kõrgus on suurem ja ka elektromagnethäirete hulk on suurem, mis väljendub selles, et radarite “aju” ei suuda sellise resolutsiooniga infot töödelda, nagu tavaolukorras suudaks.
Riik on ühe vaidluse kahes kohtuastmes kaotanud, mis puudutab maavanema esitatud vaidlustust omavalitsuse väljaantud ehitusloale. Mis siis saab, kui kohtuotsus jääb kehtima? Ehitusluba on siis ikkagi seaduslik?
Kogu see vaidlus on kahetsusväärselt mitmekihiline ja seda on keeruline mõista. Selle mainitud vaidluse põhiküsimus pole mitte see, kas ehitis on õige, vaid see, kas maavanema järelevalvetaotlus oli õigeaegne või oli see hiljaks jäänud. Kui aga selles kohtuasjas ka ei tule meile positiivne otsus, siis selles mõttes ei muutu midagi, et need tuulikud, mis on praeguseks sinna püsti pandud, ei vasta ühelegi ehitusloale ega kooskõlastusele.
Arendaja ütleb, et nad on pakkunud erisuguseid kompromisse, kuid riigi tahe ühise laua taha istuda on olematu. Kas olete arutanud võimalusi, kuidas leida lahendus, et arendajad ei peaks oma projektist loobuma?
Üks osa lahendusest on see, et selleks, et ka kõigi teiste ettevõtjate suhtes oleks võrdne kohtlemine, kehtiksid õigusriigi põhimõtted. Oleme rääkinud, et kui soovitakse ehitada midagi, mis ei ole varem kooskõlastatud, siis tuleb liikuda mööda tavalist ehitusloa taotlemise ja kooskõlastamise teed.
Aastast 2016 oleme osalenud töögrupis, kus on kaalutud erisuguseid piiranguid, mitte ainult riigikaitselisi, mis kehtivad tuuleenergia arendamisele. Et saaks neid maandavad meetmed kasutusele võtta. Juba 2018. aastal läksid toonasele valitsusele teele selle töörühma ettepanekud, milliste meetmetega oleks võimalik kas või Ida-Virumaal senisest rohkem arendada. Septembris peaks valitsuskabinet neid küsimusi uuesti arutama. Siia kuuluvad ka näiteks keskkonnakaitselised ja kohaliku kogukonnaga seotud piirangud. Loodetavasti võetakse vastu ka otsus selle kohta, missuguseid kompensatsioonimeetmeid on võimalik kasutada, et taastuvenergeetika eesmärke paremini saavutada.
Need, mida Aidu tuulepargi arendajad on esitanud kompromissidena, pole minu talupojamõistuse järgi kompromissid. Pigem on tegemist sooviga liikuda olukorda, kus on tekitatud juba mingi uus reaalsus pargi arendamisel, siis öelda, et nüüd on mingid investeeringud tehtud ja nüüd räägime sel teemal läbi. Rõhutan: selliste omadustega tuulikute ehitamiseks pole ühtegi ehitusluba antud.
Kui ma suhtlen ettevõtjatega, kes ei ole isegi tuuleenergeetikaga seotud, siis nad ütlevad, et nendele on põhimõtteline küsimus, kas on võimalik oma äri selliselt ajada, et mingitest regulatsioonidest mööda minevad toimingud ära teha ja pakkuda riigile välja ettepanek, et see kõik tuleks tagantjärele seadustada. See on kindlasti ka ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonna küsimus, aga mina ja ministeerium peame seisma selle eest, et riigikaitse vajadused oleksid kaetud ning me ei seadustaks tagantjärele midagi, mis on märgatava mõjuga riigikaitsesüsteemide jaoks.
Ent mis seireseadmega siis tegu on? Kas see peab püüdma Vene lennukite liikumist?
See pole mingi saladus, et Eesti kui NATO piiririigi jaoks on meie territooriumilt kõige pingsamalt jälgitav eelhoiatussuund ida-kirde suund.
Kellavere radar ei ole mingi üllatus neile, kes on riigikaitse arenguid jälginud. Radarisüsteemid on sellised, mida planeeritakse ja kasutatakse väga pikka aega. Kellavere radari planeerimine ja sinna radariposti rajamine algas juba 2000. aastate alguses. Selle radari elutsükli jooksul tehakse mitmeid uuendusi − tavaliselt koosneb see tark- ja riistvara uuendustest. Kuna radari eesmärk ongi leida õhus olevaid objekte, siis radar ei oska näha “läbi”, ta vaatab seda, mis tal ees on, ning sealt tulevadki häiringud. Kõige olulisemad tegurid, mis radari ees oleva objekti puhul radarit mõjutavad, on selle lähedus, kõrgus ja pindala.
Aidu puhul on tegu Eestis pretsedenditult suurte mõõtmetega pargiga, mis on ligi kaks korda lähemal kui samas kontekstis palju tähelepanu saanud Eesti Energia Narva tuhaväljade tuulikupark.
Teine oluline asi, mida Aidu park mõjutab, on ka raadioluure.
Mis nüüd edasi saab?
Loodan, et valitsus võtab septembri alguses vastu otsuse, mis annab lisakindlust nii tuuleenergia arendajatele, kohalikele inimestele, kelle huvid võivad olla nendest arendustest riivatud, kui ka sõjalisele kaitsele.
Aidu puhul ei näe mina kaitseministeeriumi esindajana ühtegi võimalust, et praegu sinna rajatu saaks seal sellisel moel jääda. Küll aga on praegune protsess tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti menetluses, kuna tegu on ehitusreeglite rikkumisega, mille riigipoolne järelevalve on nende otsustada.
Allikas: Põhjrannik
Foto: Avalik