Kellavere radarijaam. FOTO: Toomas Huik
- Taastuvenergia ning riigikaitse huvide vahel tuleb leida mõistlik kompromiss.
- Tuuleparkide mõju maandamine nõuab umbes 65 miljonit eurot.
- Mida kõrgem tuulik ja laiem labade tööpindala, seda rohkem see häirib süsteeme.
- Sügiseks töötakse välja võimalikud kompensatsioonimeetmed.
Viimasel ajal räägitakse tuuleenergia arendamise ees seisvatest takistustest märksõnadega «riigikaitse» ja «radarid». Riigikaitsepiirangud ei ole tuuleparkide arendamise suurim takistus ning täpsuse huvides on Aidu puhul põhiküsimus arendaja õigusvastases tegevuses, millele annab hinnangu kohtusüsteem.
FOTO: Pm
Kaitseministeeriumilt ja kaitseväelt on palju kordi küsitud, mis see oht siis õigupoolest on, et mis riigikaitsjad me oleme, kui tuulikuid kardame. Meil on reservarmee, kodanike sõjavägi, mis tähendab, et lukksepp, insener ja kooliõpetaja jätavad kutse saabudes mõneks ajaks oma põhitöö, haaravad relva ning asuvad Eestit kaitsma.
Reservarmee mudeli kõige haavatavam element on õigeaegne üksuste formeerimine. Kui võitlusvõimelist väge õigel ajal kokku ei saa, lõpeb sõda meie jaoks juba enne mobilisatsiooni. Selle vältimiseks on ülioluline, et riigil oleks piisav eelhoiatusaeg ja ülevaade võimaliku vastase tegevusest. Seda on võimalik tagada ainult radarite ja raadioluuresüsteemidega.
Kuidas katta auke?
Info selle kohta, mida vastane järgmisena plaanib, on kriitilise tähtsusega ka selleks, et pereliikmed elusate-tervetena rindelt naaseks. Kui üksuse ülemal pole konflikti eel või ajal infot, millisest suunast ja kes teda järgmisena võib rünnata, ei suuda ta organiseerida väekaitset.
Riigikaitse seiresüsteemide ja tuuletehnoloogia arengu teede ristumine ei ole midagi unikaalset. Kaitseministeerium osales mõni aasta tagasi koos Eesti tuuleenergia arendajatega Brüsselis Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni korraldatud seminaril, kus paljude Euroopa riikide kaitseministeeriumite ja kaitsejõudude esindajad jagasid koos tuuleenergia valdkonna esindajatega oma kogemusi ja võimalikke lahendusi. Ka neis riikides, kus on leitud vastasseisule lahendus, on see saavutatud ainult ühel meetodil: on soetatud rohkem seiresüsteeme, mis kompenseerivad radarite ja raadiosüsteemide kattealadesse tekkivad augud.
Igal lahendusel on oma hind. Möödunud aastal selgus kaitseministeeriumi juures tegutseva ametkondadevahelise tuuleparkide töörühma analüüsist, et Ida-Virumaale saaks juurde tekitada tuuleenergia arendamisalasid, kui sinna rajada veel üks õhuväe radaripost ja lisada raadioluurejaamu. Selline lahendus maksaks rohkem kui 65 miljonit eurot ehk umbes sama palju kui veel ühe jalaväepataljoni loomine, varustamine ja ülalpidamine.
Kaitseministeerium leiab, et hinnata tuleks ka tuuleparkide rajamise korraldusest tulenevaid riske. Praegu puudub riigil õiguskindlus tuuleparkide arendamisel. Vaivara tuulepargi rajamisel andis kaitseministeerium kooskõlastuse kuni 155-meetriste tuulikute püstitamiseks, vald andis ehitusloa aga 193-meetristele. Aidus kooskõlastati eelprojekt, mis nägi ette 185-meetriseid tuulikuid, valmis on ehitatud 221-meetrine. Mida kõrgem tuulik ja mida laiem labade tööpindala, seda rohkem häirib see süsteeme, mis on nii meie riigikaitse kui ka liitlaste silmad-kõrvad.
Siit koorub ka välja nii Aidu kui ka mitme teise praeguse või kunagise samalaadse kohtuvaidluse iva. Riigil on kohustus tagada kaitsevõime ja piisav eelhoiatus ning seepärast ka kohustus kooskõlastada kõigi seda võimet vähendada võivate rajatiste planeeringu- ja ehitusdokumendid. Sisuliselt: kui tahate ehitada midagi, mis võib vähendada meie kõigi ühise raha eest loodud kaitseväe töövõimet, siis kõigepealt tuleb küsida üle, kas ja kuidas ehitada nii, et sellist vastandumist ei juhtuks.
Kaitseministeeriumi juures tegutsenud tuuleparkide töörühm selgitas koos arendajatega välja, et arendajate võimalusi parkide asukohtade valikul kitsendavad märkimisväärselt ka piirangud omavalitsuste teema- ja üldplaneeringutes ning piirkonna elanike vastuseis. Mitmed teised potentsiaalsed tuulepargid on takerdunud just kohalike jäika vastuseisu. Tuuleparkide töörühm tegi koos arendajatega kindlaks võimalikud piirkonnad, kus riigikaitse takistusi ei ole või on vähemal määral ja kuhu oleks võimalik tuuleparke vähemate piirangutega rajada.
Otsitakse kompensatsioonimeetmeid
Meie jaoks ei ole tegemist nullsummamänguga, sest sisemajanduse kogutoodangu kasvades suureneb ka kaitse-eelarve. Kaitseministeerium on taastuvenergiale lähenenud avara pilguga ja täies teadmises, et Eesti on roheenergianäljas, ning teinud tihedat koostööd arendajatega õiguspäraste arenduste loomisel.
Ka valitsuse tegevusprogrammi järgi on vaja leida lahendused taastuvenergia eesmärkide ja riigikaitse ühitamisel. Selleks töötatakse sügise alguseks välja analüüsid riigikaitsepiirangutega alade kõrguspiirangutest vabastamise võimalike kompensatsioonimeetmete kohta Kirde- ja Lääne-Eestis.
Sellele järgnevad ettepanekud taastuvenergia arendamise ja riigikaitse- ning muude planeeringutest tulenevate piirangute lahendamise poliitikavalikute kohta, sealhulgas riigi õiguskindluse suurendamiseks taastuvenergia eesmärkide saavutamisel.
Ning lõppeks ei ole välistatud pikemas perspektiivis tuulenälja suurem kustutamine meretuuleparkides püütava tuulega, kuni seda tehakse planeerimisel riigikaitse kooskõlastuste järgi.
Allikas: Postimees
Foto: Avalik