Martin Helme FOTO: Andrus Peegel
Martin Helme teeb, mis Martin Helme tahab. Ega kahetse midagi. Vähemalt avalikult. «Oleme õppinud algusest peale, et me ei vabanda mitte kunagi, ealeski, mitte millegi eest.» Nii tutvustas rahandusministrist EKRE aseesimees erakonna põhialuseid oktoobris Londonis paremäärmusliku organisatsiooni Traditional Britain Group (TBG) konverentsil peetud kõnes. Publik aplodeeris.
Niisiis polnud juba põhimõtte pärast oodata, et Helme ärivendade Sõnajalgade ja riigi vahelisse Aidu tuulepargi vaidlusse sekkumise asjas selgelt ettevõtjate poolele asumise ning riigi argumentide suhtes kurdiks jäämise loos mingiski aspektis oma viga tunnistaks. Selle asemel tegi minister kolmapäeval, mil Postimees tema arvukatest kohtumistest Sõnajalgadega ning vaidlusesse puutuva tehnilise järelevalve ameti juhi nii-öelda vaibale kutsumisest kirjutas, oma Facebooki lehele viis sissekannet, üks sõjakam kui teine. Esimese postituse, pika selgituse, avaldas ta juba kella veerand üheksa ajal.
«Mis puutub Aidusse, siis vabandust, kas ma tõesti ei peaks olema mures 120 miljoni euro suurusest kahjunõudest riigi vastu? Kes siis veel peaks?» küsis Helme.
Sama päeva riigikogu infotunnis tegeles Martin Helme isa, siseminister ja EKRE esimees Mart Helme opositsioonisaadikute küsimustele vastates sisuliselt õigusriigi uuesti defineerimisega. Muu hulgas küsis ta, kustkohast on üldse võetud arusaam, et ametid on sõltumatud.
Justiitsministeerium on kinnitanud, et tuulepargi rajamisel seadustest üle astunud Sõnajalgade kahjunõudel puudub perspektiiv. Kuid Martin Helme jaoks on jutt riigi pea kohal rippuvast suurest kahjunõude kirvest võimalus siduda teema rahandusministeeriumiga. Tegelikult on see vaidlus eri tahke pidi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kaitseministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi asi.
Ent tehnilise järelevalve amet ei kuulu ikkagi tema alla. Teisisõnu trügis Helme teise ministri valitsusalasse.
See pole tal esimene kord niimoodi teha. Mäletatavasti oli just Martin Helme see, kes politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile lahkumisavalduse nina alla lükkas. Loomulikult oma isa täielikul nõusolekul, aga see ei muuda tõika, et politseijuhti üritas vallandada minister, kellele ta ei allu.
Nagu kohe alguses öeldud: Martin Helme teeb, mis tahab, ega palu vabandust. Ajakirjanike ees surus Vaheriga äraleppimise märgiks kätt Mart Helme.
Rahandusminister ütles TBG konverentsil muu hulgas järgmist: «Suurim võitlus on selle üle, kes raamistab diskussiooni ja kontrollib agendat. See on suurim võitlus poliitilises mõttes. Peavad olema spetsiifilised, praktilised küsimused, mis töötavad sinu kasuks ja vastavad suurele ideele.»
Aidu tuulikute kontekstis on Helme valinud Sõnajalgade eraasja enda mõõgaks sõjas ametnike ja nõndanimetatud süvariigi vastu, mis omakorda on vahend häälte saamiseks järgmistel valimistel. Isegi kui selle hind on Eesti riigi kaitsevõime: lubatust kõrgemate tuulikute häda seisneb ju selles, et Kellavere radari ja signaalluure töö on häiritud.
Selle sõja käigus hakkab Helmetest endist saama seesama süvariik, millest nad kirglikult jutlustavad ja mida raevukalt ründavad. Martin Helme süüdistab kaitseministeeriumi asekantslerit Meelis Oidsalu tuulepargi tuleku takistamisel võimupiiride ületamises, eitades samal ajal kategooriliselt, et ta on seda Sõnajalgadele soodsas suunas ise teinud.
Ja peaminister Jüri Ratas? Tema oli kolmapäeval NATO tippkohtumisel Londonis ja tahtnuks kohtumise päevakavast rääkida. Ent vastates ajakirjanike küsimustele Helme käitumise kohta, viis ta jutu haldusala piiride võimalikult ületuselt hoopis kliimaeesmärkide täitmisele. Ratas ütles selge sõnaga, et tema ei mõista rahandusministrit hukka, kuid ei öelnud midagi ametnike kaitseks.
Martin Helmel pole endiselt sundust vabandust paluda.
Allikas: Postimees
Foto: Avalik