Middelgrundi meretuulepargi tuulikud hakkavad juba jõudma oma eluea lõppu. Peagi vahetatakse nad mõnevõrra võimsamate vastu välja. Foto: BJARKE OERSTED
Eesti järgmise 20 aasta ambitsioonid meretuuleenergia valdkonnas on erakordselt väiksed.
Kolme kilomeetri kaugusel Kopenhaageni sadamast asub Middelgrundi meretuulepark, mille rajamisega tehti algust 1996. aastal. Valmimise ajal, 2000. aastal oli see maailma suurim meretuulepark. See koosneb 20-st 2 MW tuulikust, mis teeb pargi koguvõimsuseks 40 MW.
Tuulepark, millest pool kuulub 8600 Kopenhaangeni elanikule ja pool linna kommunaalettevõttele HOFOR, varustab elektriga 30 000 Taani majapidamist, kattes sellega 4% Kopenhaageni elektritarbimisest. Praegu jääb Middelgrundi park uuematele alla juba nii tuulikute nimivõimsuse kui ka pargi koguvõimsuse poolest.
Taani suurim meretuulepark on selle aasta augustis avatud Horns Rev III, kus on 49 8,3 MW tuulikut. See teeb pargi koguvõimsuseks ligi 407 MW ehk üle kümne korra rohkem, kui on Middelgrundi pargil. Küll aga pole Taani kaugeltki kõige suurem meretuuleenergia tootja maailmas ega ka Euroopas. Selleks on Suurbritannia, kus oli septembri lõpu seisuga juba 37 töötavat meretuuleparki.
Järgmisel aastal peaks seal valmima ka Taani ettevõtte Ørstedi Hornsea I park, mille koguvõimsus küündib 1,2 GW-ni. Pargist, kuhu on plaanitud 174 7 MW tuulikut, saab seejärel maailma suurim meretuulepark. Praegu kuulub see tiitel Iiri meres asuvale Walney tuulepargi pikendusele, mille koguvõimsus on 659 MW ja mis varustab elektriga 600 000 majapidamist. Seegi on Ørstedi omanduses.
Euroopa Komisjonis energiavolinikuna tööd alustavale Kadri Simsonile on seoses kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisega pandud suured ootused.
Euroopa Komisjonis energiavolinikuna tööd alustavale Kadri Simsonile on seoses kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisega pandud suured ootused. Foto: Ilmar Saabas
Euroopa vaatab Kadri Simsoni poole
Kuigi meretuuleparkide areng on viimase 20 aastaga olnud tohutu – põlve otsas tegijatest on saanud üleilmse tööstusharu esindajad –, seab Euroopa Komisjoni 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk sektorile veelgi suuremad nõudmised. Kui praegu saab Euroopas meretuuleenergiat toota 20 GW, siis 2050. aastaks peaks see arv küündima 450 GW-ni.
See tähendab praeguse võimsuse paarikümnekordset ja meretuuleparkide arvu vähemalt kümnekordset kasvu. Seejuures peaks 83 GW tulema meie enda rannikut uhtuvast Läänemerest.
„Ma pole mitte kunagi varem tundnud nii suurt ühiskondlikku toetust kui praegu. See on selge märk, et selle teemaga tuleb jõuliselt edasi liikuda. Mida me veel vajame? Poliitilist tahet,” rääkis möödunud nädala teisipäeval Kopenhaagenis Luksemburgi energiaminister Claude Turmes.
Arutelu, milles Turmes 26.–28. novembril toimunud üleilmse meretuuleenergia konverentsi raames osales, keskendus 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkidele ja meretuuleenergia rollile selles. Luksemburgi ministri sõnul on Euroopa puhul hea, et süsteemis töötavad pühendunud inimesed, kes asuvad koos Euroopa Komisjoniga energiastrateegiat paika panema.
„Meil on volinik Eestist, keskkonnavolinik Leedust,” ütles Turmes. Ta viitas ka sellele, et mereriikidena saavad Balti riigid jätkata Läänemeres meretuuleenergia arendamist viisil, nagu seni on edukalt tehtud Põhjameres ja Atlandi ookeanis.
Luksemburg pole ainus, kes vaatab Euroopa Komisjoni uue presidendi Ursula von der Leyeni rohelise leppe rakendamisel mitme teise voliniku kõrval ka eestlasest energiavoliniku poole. Kadri Simsoni nime mainisid Kopenhaageni konverentsi vältel korduvalt nii sektori esindajad kui ka Läänemere-äärsete riikide ajakirjanikud.
83 GW meretuuleenergia võimsusest, mis peaks Läänemere piirkonda olema 2050. aastaks rajatud, tuleb Eestist teiste riikidega võrreldes väga väike osa, selgub WindEurope’i värskelt avalikustatud raportist. Lätilt ja Leedult oodatakse vastavalt kolme GW ja nelja GW suurust panust, Poolalt ligi 30 GW ning Soomelt ja Rootsilt 15– 20 GW panust. Eesti roll piirdub vaid ühe GW-ga.
Leedu energiaministri Žygimantas Vaičiūnase sõnavõtust jäi kõlama, et meretuuleenergia arendamisel vaatab kõige lõunapoolsem Balti riik koostöö asjus Eesti ja Läti asemel pigem Poola poole.
Vaičiūnase kinnitusel on neil eelmisel aastal uuendatud riikliku energiakavaga paika pandud
Euroopa ühed ambitsioonikamad tuuleenergia eesmärgid. Seejuures rõhutas ta, et just suurejooneline energia- ja kliimakava aitab eesmärkideni jõuda. Alates 2017. aastast on Leedul statistikakaubanduse lepe Luksemburgiga, kelle toel hakkab Leedu meretuuleparke rajama.
Poolal on meretuuleenergia vallas Läänemere ala suurimad plaanid ja ta loodab saada valdkonna arengu eestvedajaks piirkonnas. Praegu arendatakse riigis kümmekonda meretuuleenergia projekti koguvõimsusega 10 GW, neist 7 GW kohta on eelkokkulepped võrguhalduriga olemas. Poola suurimate energiaettevõtete hinnangul võiks esimene meretuulepark tööle hakata 2025. aastal.
Luksemburgi energiaminister Claude Turmes (paremal) usub, et uue Euroopa Komisjoni volinikud aitavad kaasa kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumisele.
Luksemburgi energiaminister Claude Turmes (paremal) usub, et uue Euroopa Komisjoni volinikud aitavad kaasa kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumisele. Foto: WindEurope
Ambitsioone tuleb oluliselt suurendada
Eestis on meretuuleparkide projektidega tegeletud juba 15 aastat, kuid eri põhjustel pole mitte ükski neist oluliselt edasi liikunud. Põhjus,miks meie panus WindEurope’i raportis piirdub vaid ühe GW-ga, peitub osaliselt valitud metoodikas, aga peamiselt riiklikes strateegiadokumentides. Need pole meretuuleenergia koha pealt kuigi ambitsioonikaid eesmärke seadnud.
Rahule ei saa jääda ka aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatava riikliku energia- ja kliimakava eesmärkidega. Näiteks ütles Eesti taastuvenergia koda eelmise nädala neljapäeval meediale saadetud avalduses, et kava on juba enne kinnitamist aegunud.
„Erasektor on valmis kliimaneutraalsuse saavutamiseks panustama, kuid vajab riigi poolt selget indikatsiooni. Praegune kava on selleks hea võimalus, kuid sisu jätab siiralt soovida,” leidis koja juht Mihkel Annus.
Eesti kava põhineb olulisel määral kahel 2017. aastal vastu võetud arengudokumendil: kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja energiamajanduse arengukava 2030+. Koja hinnangul pole aastaga tehtud kava kooskõlas praegu kehtivate taastuvenergia eesmärkidega ega võta arvesse vahepealseid muutusi, muu hulgas meretuuleenergiat puudutavaid.
„Eestis on idanema hakanud mõistmine, et pikaajalise elektrienergia varustuskindluse üheks võtmeosaks on meretuulepargid. Näiteks tõdesid nõnda viimasel presidendi riigikaitsenõukogu kohtumisel nii ministrid kui ka president. Ometi puudub riigil sisuline tegevusplaan nende rajamise ettevalmistamiseks,” rääkis Annus.
Eesti tuuleenergia assotsiatsioon tegi augustis peaministrile kaheksa ettepanekut tuuleenergia arendamiseks. Sealhulgas esitati konkreetne plaan panna kokku tuuleenergia töörühm ja asuda koostama eraldi tuuleenergia tegevuskava aastani 2050. Seni pole peaminister ettepanekule vastanud.
Assotsiatsiooni juhi Anu Eslase sõnul muutub selgete eesmärkidega tegevuskava koostamine värske WindEurope’i raporti tõttu veelgi olulisemaks ja näitab, et Eesti riigil on vaja rohkem ambitsioonikust – nii Eesti tõsiseltvõetavuse suurendamiseks kui ka teiste riikidega paremaks konkureerimiseks.
„Kuna siiani ei ole riik tuuleenergia arendamisele keskendunud, siis nüüd on aeg suunata pilk lähitulevikust kaugemale ning asuda seda tegema konkreetsete otsuste ja tegevustega. Ükski üleminek ei saa olema lihtne, on vajalik teha õigeid valikuid ning investeeringuid. Me ei saa lubada vastandavaid sõnumeid, vaja on kõigile tõestada, et sõnad ja teod on vastavuses,” rõhutas Eslas.
Oktoobri alguses toimunud Eesti riikliku energia- ja kliimakava avalikul tutvustamisel põhjendas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juht Jaanus Uiga kavas sisalduvat sellega, et see on koostatud praegu kehtivate arengukavade alusel ja selle formaadi on Euroopa Liit ette andnud.
Ka märkis Uiga toona, et kuigi eri huvigruppide tagasisidet võetakse mingil määral arvesse, jääb kava aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitades valdavas osas siiski muutmata. Alles siis, kui hakatakse muutma mõnda energia- ja kliimakava aluseks olnud dokumenti, uuendatakse ka energia- ja kliimakava.
Ajakirjaniku reisikulud Taani kattis WindEurope.
Graafika: Kristjan Gabral
Allikas: Delfi Ärileht
Foto: Avalik