Eesti Energia ostis Pärnumaale Tootsi tuulepargi rajamiseks enampakkumiselt maatüki 51,5 miljoni euro eest ning võitis kohtus konkurente. Foto: Andras Kralla

Teiste taastuvenergia ettevõtjate hinnangul oli Eleringi otsus Tootsi tuulepark vanast toetusskeemist ilma jätta ainuõige ning nad näevad Eesti Energiale suuri šansse saada toetus teistega võrdsetel tingimustel ehk vähempakkumisel. Kui riigifirma poleks ainult tuulepargi jaoks maatüki eest oksjonil nii palju maksnud.

“Ainuke faktor on see, et maa eest maksti nii palju,“ nentis päikese- ja tuuleparke arendava Sunly juht Priit Lepasepp. Muus osas on aga tema hinnangul Eesti Energia tütarfirmal Enefit Greenil väga head võimalused osaleda taastuvenergia toetuste saamiseks vähempakkumisel. Vähempakkumisel saadav toetus oleks tunduvalt väiksem, kui oleks olnud vana toetusskeemi alusel saadav toetus, mille alla Tootsi tuulepargi projekt aga ei sobitunud.

Börsile mineku plaanidega Enefit Greeni jaoks oleks olnud suurem toetus oluline, et näidata ka pärast maatüki eest 51,5 miljoni euro maksmist ilusat kasumlikkust.

“Ettevõttena nad muidugi tulude real kaotavad, aga kui me võtame riigi ja tarbijate seisukohast, kes maksavad taastuvenergia tasu, on see kindlasti võit, sest sama võimsus tuleks turule, aga toetus sellele pargile oleks oluliselt väiksem. Kui 12 aasta peale maksta 300 miljonit, oleks selle raha eest võimalik veel paar sama suurt tuuleparki Eestisse ehitada,“ märkis Lepasepp.

Taastuvenergiatootjate Sunly ja Eleon juhid näevad, et Tootsi tuulepark ei mahtunud ilmselgelt tingimuste alla, mida Euroopa Komisjon riigiabi luba andes kirjeldas: riigifirma püüdis turba sisse kahe augu kaevamisega näidata justkui alanud ehitustöid, samas ei olnud neil vana toetuse lõpu kuupäevaks Riigimetsa Majandamise Keskusele kuulunud maatükile veel ei kasutus- ega omandiõigust ning elektrivõrguga liitumise eest tasuti Eleringile samuti alles 2017. aastal. Seejuures viimasel päeval tasutud liitumislepingu esimene osamakse ei ole tagasipöördumatu investeering, selle saab liituja soovi korral tagasi, märkis Eleoni juht Oleg Sõnajalg.

“Kui raha on mängus, siis ka riigiettevõte eirab häid tavasid ja läheb jokkskeemidele, mis on selgelt läbinähtavad,“ nentis Sõnajalg. Veelgi jaburam on Sõnajala hinnangul see, et riigifirma ähvardab neid toetusest ilma jätnud riigiasutusega kohtusse minna.

Oleg ja Andres Sõnajala juhitav Eleon on saanud Aidu tuulepargis toodetava taastuvenergia toetuseks positiivse eelotsuse samale toetusele, millest Eesti Energia tütarfirma Enefit Green ilma jäi. Aidu tuuleparki Sõnajala hinnangul samasugune otsus ei ohusta, kuna nemad olid enne nõutud 2016. aasta lõppu ka päriselt alustanud ehitustöödega, neil olid hoonestusõigused ning Eleringile olid tasutud kõik liitumise osamaksed.

Sõnajalgade Eleon ning teisedki erafirmad olid valmis Pärnumaale Tootsisse ka ise tuulepargi rajama. Eleon pöördus kohtusse, et keelata Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumise korraldamist, võitu nad aga kohtus ei saavutanud.

Oksjonil head võimalused

Eesti Energial on nüüd võimalus Tootsi tuulepargile taastuvenergia toetuse saamiseks osaleda vähempakkumisel, mis kuulutatakse välja mõne kuu pärast märtsis. Riigifirma juht Hando Sutter ütles küll Eleringi otsuse peale, et taastuvenergia investeeringuid on keeruline teha turupõhiselt, kuna turg on etteaimamatu ja poliitiliselt turbulentne.

Priit Lepasepp tõdes, et finantsasutustel on vaja elektri hinna kõikumise vastu kindlust, kuid selle saab oksjonilt. “Oksjonitel pannakse mingiks perioodiks – Eestis 12 aastaks – paika hinnapõhi, mille puhul tagatakse see, et laenumakseid oleks võimalik teenindada,“ selgitas ta. Kui elektri hind on oksjonil paika pandud hinnast madalam, makstakse tootjale see vahe kinni. Kui on aga kallim, siis toetust ei maksta.

Vana toetusskeem, mille järgi makstakse tootjale kindel summa iga toodetud ühiku pealt, on Lepasepa sõnul iganenud. “See on selline vana kooli energeetika, mis peaks tänaseks olema minevik. See on liiga lihtne. Kui ettevõte tahab konkureerida energiaturul, peaks ta moodsal ajal asjadega kaasas käima ja teadma, kuidas finantsturud toimivad.“

Kui Eesti Energia osaleb Tootsi tuulepargiga järgmisel vähempakkumisel, peab Sõnajalg nende šansse kõige kõrgemaks, kuna seni ei ole Eestis teist sellise mastaabiga tuuleparki, millega konkureerima minna. Oksjonil pakutav maht 450 GWh aastas on samas suurusjärgus Tootsi tuulepargi aastatoodanguga.

“Ülejäänud vähempakkumisele pretendeerivad taastuvenergia projektid on Tootsiga võrreldes peenraha. Eesti Energial on väga suur tõenäosus see vähempakkumine võita,“ märkis Sõnajalg.

Lepasepa sõnul on samuti tuuleenergia väga konkurentsivõimeline ning on praegu konkurentsivõimelisem kui päikeseenergia: mahud ja efektiivsus on tuuleenergial suuremad. Nii on tema hinnangul Tootsi tuulepark oksjonitel heade võimalustega, kuidagi peab tulevikus kajastuma aga ka kallis hind, mille eest maatükk osteti.

Allikas: Äripäev.ee

Foto: Avalik