Foto: Anti Veermaa

Lühikese ajaga on Eesti energeetikas toimunud nii kardinaalsed muutused, et olukorda võib pidada lausa ajalooliseks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

“Jaanuar oli ajalooline meile ka – tootsime taastuvenergiat rohkem kui põlevkivist elektrit,” ütles Eesti Energia juht Hando Sutter eile Äripäeva raadios. Enefit Green tegi jaanuaris kõigi aegade tootmisrekordi.

Päikesejaamade ja teiste taastuvenergia tootjate arv on plahvatuslikult kasvanud, liitumistaotluste arv Elektrilevi võrgus kasvas mullu kolm korda, 4380 taotluseni, mis on märk Eesti taastuvenergia sektori pulbitsemisest.
Eelmisel nädalal importis Eesti 70% siin tarvitatud elektrist – Eesti on nihkunud elektri eksportijast selle sisseostjaks. Põlevkivist elektri tootmine on CO2 hinna tõttu muutunud nii kalliks, et puksitakse konkurentsist välja. Erakordselt soe talv on jõed veega täitnud ja põhjamaise hüdroenergia odavaks muutnud olukorras, kus talvist energianõudlust pole.

Äripäevas näeme, et tempokad muutused energeetikas jätkuvad. Kliimamuutuste kontekstis võib arvata, et selline talv ei jää viimaseks. Euroopa Liidu kliimaeesmärgid ja CO2-meetmed karmistuvad. Taastuvenergia tootmine muutub soodsamaks ja priskete riigitoetuste maksmine, sh riigifirmale, tulebki lõpetada.

Enefit Green liigub õnneks börsile, andes kõigile võimaluse rohelise energeetika võidukäigust osa saada. Eesti Energia sillutas sellele äsja tee, lüües raske maksumaksja rahapaki lauale ja ostes Tootsi tuulepargi oksjonil neljakordse alghinnaga, 51,5 miljoni euro eest. Eesti suurim tuulepark saab teoks ja selle teeb riigifirma.

Meenutagem, et 2016. aastal üritas riik Tootsi kinnistu Eesti Energiale võõrandada vaid 4,1 miljoni euro eest. See on 12,5 korda madalam hind kui praegu. Kuid hind võinuks kõrgemgi olla. Tootsi oksjonil napilt vähem pakkunud OÜ Utilitas nõukogu esimees Kristjan Rahu ütles, et hind oli piiripealne, kui taastuvenergiatoetusi mitte arvestada, nagu nemad ka tegid. Kui aga toetused tulevad, oleks hind tema sõnul võinud olla ka 100 või 200 miljonit eurot. Kas Eesti Energia juhid on unes näinud, kas toetused tulevad, teavad ainult nemad ise. Kostab hoiatusi, et siis võib tegu olla ebaseadusliku riigiabiga ning nn Estonian Airi kaasuse analoogiga.
Kas riigifirma on võrdsem kui teised?

Ühelt poolt on hea, kui on riigifirma, mis tagab meile kõigile möödapääsmatult vajaliku elektri ja selle varustuskindluse.

Teiselt poolt ei sõltu me enam eriti sellest, kas põlevkivijaamad tossavad. Energiaühendused Põhjamaadega on rajatud ning Eesti on osa suuremast võrgustikust ja turust.

Kriitikud ütlevad, et Eesti Energia on näide riigikapitalismist, ettevõttest, millele riik teeb eraettevõtetega võrreldes põhjendamatuid soodustusi, moonutades konkurentsiolukorda. Sellest, kuidas kaitseministeerium Sõnajalgadele ja teistele kaikaid kodarasse loobib, on palju juttu olnud. “Kuidas võtta tõsiselt juttu riigikaitsest, kui ühe arendaja seisev tuulik on oht vaba Eesti julgeolekule ja töötav Eesti Energiale kuuluv tuulepark Narva tuhaväljal ei sea meie riigi kaitsevõimet läbi eelhoiatussüsteemide häirete ohtu, ehkki on korduvalt kinnitatud, et tuulepark häirib raadioluure seadmete tööd?” küsib Äripäeva arvamusartiklis õigustatult tuuleettevõtja Gregor Raudvere.

Samas noolivad eraettevõtjad, nagu ka Eesti Energia, fikseeritud suurusega riigiabi meepotti, mis tagab 12 aastaks meelerahu. Iga uus tulija teeb poti lahjemaks. On selge, et eesmärk peab olema turgu moonutuva poti kaotamine ja roheenergia muutumine iseseisvalt kasumlikuks.

Allikas: Äripäev

Foto: Avalik