Andres ja Oll Eleoni katuselVennad Andres ja Oleg Sõnajalg on ehitanud hiiglasliku tuuliku prototüübi, mis peaks neil aitama lähiaastatel alustada seeriatootmist.

Loetud nädalad tagasi emiteeris meeste juhitav Eleon üle 100 miljoni euro väärtuses aktsiaid, et investeerida tuulikute ja tuuleparkide arendusse.

Äripäev külastas Sõnajalgade tuulikut päikesepaistelisel päeval, kui puhus keskmise tugevusega tuul 13 m/s. Oma prototüüpi tutvustanud vennad tegid meile ringkäigu keldrist katuseni, kust nägi selgelt, kui madalad on teised Sõnajalgade tuugenid.

Kui varasemad tuulikud olid 60-80 meetrit kõrged, siis uus prototüüp ületab kergelt 120 meetri piiri (laba ots ulatub 180 meetrini). Tippu jõudmiseks saab redeli asemel kasutada ka lifti, mis tundub mõistlikumana. Üleval kõigub pisut, just nagu laevas. Mootori müra on kuuldav, kuid laseb rääkida. Hiiglasel on teistega samas piirkonnas tuult püüdvate masinatega võrreldes tiiviku läbimõõt tunduvalt suurem ning ka pöörlemiskiirus teine. Tegemist on justkui laevaga paatide kõrval – kõik on suurem ja aeglasem, aga suurema tootlikkusega.

Avalikkus mäletab Sõnajalgu tõenäoliselt rohkem meediasektorist, kui mehed vedasid telekanalit TV1, kuid pidid selle hiljem müüma 1 krooniga. Pärast TV1 loobumist võtsid vennad koos perega veidi aja maha ning läksid Dominikaani puhkama, et mõtteid värskendada. Just siis leidsid Andres ja Oleg uue valdkonna, milles nad on senini püsinud ning tahavad veel kauem edasi tegutseda: tuuleenergeetika.

Tasub teada

  • Tuuliku kõrgus: 122 m (koos labaga 180 m)
  • Labaotsa kiirus: 320 km/h
  • Rootori läbimõõt: 116 m
  • Toodab ligi 10 m/s tuulekiirusega umbes 3000 kW, millest piisab ca 400 majapidamisele energia varustamiseks
  • EAS on maksnud Eleonile toetust kaks korda: 2010. aastal 5370,50 eurot (50% projekti kogumaksumusest) turu-uuringuteks ja arengustrateegiate loomiseks ning 2011. aastal 1 499 880 eurot (35% projekti kogumaksumusest) tänase prototüübi 3M116 tootearendusprojekti teostamiseks.

Nagu vennad ütlevad, on nad alates 2001. aastast ammutanud kogemust ja teadmist kasutatud tuulikutega. Kuna kasutatud tuulikutega ei kaasnenud kunagi tehnilist tuge, hooldust või muud sarnast, siis pidid mõlemad pikalt süvenema nii teoreetilistesse materjalidesse (näiteks kasutusjuhendid) kui ise vajadusel käed mustaks tegema ehk tuulikuid parandama.

“Kasutatud tuulikutega hakkasid tulema rikked, kõikvõimalikud ja ka mõttetud. Hakkasime mõtlema, miks on need nii ehitatud,” lausus Oleg Sõnajalg. Tema sõnul oli tuulikute kontseptsioon vale, kuna tänased tuulikud on kunagiste väikeste (umbes 10-25 kW tuulikute – toim) suurendus, ning vennad hakkasid mõtlema, kuidas teha kohe suure megavattklassi tuugenit.

Kogemuse tulemus

Praegu töötab Saaremaal Sõnajalgade üle kümne-aastase kogemuse vili: Eleon ASi kolme megavatise võimsusega tuulegeneraator. Kuigi tuulik on näidanud katsetustel suurt töökindlust, tunnistab Oleg Sõnajalg, et on olnud ka väikeseid vigu. “Algul oli mõningaid seiskumisi parameetrite häälestumise tõttu,” ütles ta. “Need tuleb häälestada erinevates olukordades, erinevatel tuulekiirustel.”

Tuuliku töökindlusele vaatamata pole see ainuke positiivne omadus. Sõnajalad hindavad kõrgelt veel tuuliku innovaatilisust, mis peaks andma selge eelise konkureerimaks maailma suurfirmadega nagu Siemens, Enercon ja Vestas. Konkurentsis püsimiseks on nad oma tuugeni patenteerinud rohkem kui 100 riigis, lootusega pääseda tulevikus edukalt välisturgudele.

Lisaks detailsematele uuendustele on Sõnajalad lihtsustanud ka üldkontseptsiooni, mis peaks aitama tuulikute omanikel raha kokku hoida: lihtsalt sõnastatuna saab tuugeni võtta lihtsamini ja kiiremini osadeks ning vajadusel mõningaid komponente vahetada paremate vastu. Näiteks on võimalik praegusel prototüübil eemaldada tuulikupeast ainult generaator, samas jättes hiiglaslik tiivik alla tõstmata. Teistel sarnastel tuugenitel tuleks maha võtta kogu tuulik, sest generaatorit pole võimalik kandekonstruktsioonist eemaldada.

Lühem tasuvusaeg

Oleg Sõnajalg lausus, et praeguseks on prototüüp tootnud üle 800 miljoni kWh, mis on praeguse hinnaga ligikaudu 700 000 eurot. Tuuliku kui toote hind oli 4,5 miljonit eurot. Kui tavaliselt on tuulikute tasuvusaeg 10-11 aastat, siis Sõnajalad loodavad oma tehnoloogiaga seda aega lühendada ning samuti vähendada omahinda.

Järgmisest aastast soovivad mehed alustada Ida-Virumaale Vaivara valda endise kaevanduse territooriumile 255 MW tuulepargi (85 tuulikut) ehitust ja Aidu karjääri teha 100 MW võimsusega tuulepargi (33 tuulikut). Vendade kinnitusel on neil vajalikud ehitusload olemas ning sinna hakkavad nad oma tehnoloogiaga tuugeneid ka paigaldama.

Sõnajalad plaanivad esimesel aastal toota 4-5 tuulikut, järgmisel 10-12 ning sealt edasi on meeste eesmärk toota ligi 25 tuulikut aastas. “Meie eesmärk on see, et me tahame jõuda Ida-Virus maismaatuulikutega sama efektiivseks kui senini on see üksnes meretuulikutega,” ütles Andres Sõnajalg. See tähendaks odavamat ehitust ja lihtsamat hooldust.

Rõhk energiaühiku omahinnal

Eestis mitmete tuuleparkide omaniku Nelja Energia juht Martin Kruus ei soovi Sõnajalgade kui konkurendi tegevust avalikult kommenteerida, kuid ütleb üldisemalt, et tuuletehnoloogia innovatsioon on suunatud peamiselt kahele aspektile: hind ja töökindlus, millest rõhuasetus on esimesel. “Hinna puhul mitte niivõrd tuuliku tükihind, vaid tuuliku toodetud energiaühiku (MWh) omahind. Siit tuleneb ka suurim muutus tuulikutes,” selgitas ta.

Kruusi sõnul on uued tuulikud järjest kõrgemad ja suuremate labadega. Kõrgemal on tuulekiirus suurem ja suuremad labad võimaldavad toota rohkem energiat, tuues omakorda alla energiaühiku omahinna.

Kruus märkis, et innovatsioon toimub pidevalt, kuid suured hüpped ei ole võimalikud juba seetõttu, et uued energiatootmisseadmed peavad sobituma olemasolevasse energiasüsteemi ja ei tohi seal tekitada häiringuid. “Lisaks peavad tuulikud olema n-ö laenu- ja kindlustuskõlbulikud, ilma nende asutuste usalduseta ei ole suuri energiatootmisprojekte võimalik realiseerida,” märkis ta. Seega, tee ideest prototüübini ja sealt edasi verifitseeritud seeriatoodanguni on tema sõnul küllaltki aeganõudev.

Hiljuti käis Sõnajalgadega kohtumas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindajad nii nõukogust kui juhatusest. EASi nõukogu esimees, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kuningas ning EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg ütlesid, et tutvusid nii tuuliku ja sellega seotud tootearendusprotsessiga, samuti arutati Eleoni edasisi arenguplaane.

Kuidas on EASi 2011. aastal antud 1,5 miljoni euro suurune toetus end õigustanud? “Ettevõtja hinnangul oli uue tuulikutüübi väljatöötamisel oluline roll teadus- ja arendustegevuse projektide toetusel,” ütles Kuningas. “Täna on tuulik olemas ja töötab.”

Tomberg avaldas head meelt, et väikese meeskonnaga töötatakse uue põlvkonna tuulikute kallal, millel oleks ka reaalset ekspordipotentsiaali. Tema sõnul sõltub tuuliku globaalne potentsiaal sellest, kas selle tuulikutüübi järele tekib turunõudlus.

Kuninga sõnul andsid külalised ka ülevaate, milliseid meetmeid pakuvad 2015. aastal nii EAS kui Kredex edasiseks toetuseks. Tomberg lisas, et Eleon osaleb kindlasti ka tulevikus EASi toetusmeetmete voorudes. “Selle, kas nad ka toetust saavad, otsustavad aga hindamiskomisjonid,” märkis Tomberg.

Sõnajalad koondavad siinsed arendajad

Andres ja Oleg Sõnajalg asutasid mullu novembris uue alaliidu, Eesti Tuuletehnoloogia Liidu, kus mõlemad vennad on juhatuses. Varem koondas selle valdkonna tegijaid vaid Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon.

Tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul seisavad mõlemad liidud tuuleenergia arengu eest, kuid kuidagi on välja kujunenud, et ühes on rohkem tuuleenergia tootjaid ja teises rohkem arendajaid. Erinevust näitab ka tootmisvõimsus: kui Kasoneni juhitava liidu liikmete reaalne tuuleenergia võimsus on 286,45 MW, siis Sõnajalgade asutatud liidu liikmetel 16,25 MW.

“Mis puudutab nende tuulikut ning innovatsiooni, siis viimane pole eesmärk omaette. Elektrituulikud muutavad aina suuremaks ja suuremaks, mistõttu annavad need rohkem elektritoodangut, mis omakorda viib hinna alla. See on ka see, mis nii tuulikute ostjaid kui ka elektritarbijaid päeva lõpus huvitab,” ütles Kasonen. Tema sõnul on selles võtmes aga 3M116 innovatsiooni vara hinnata, sest püstitatud on esimene prototüüp. “Me ei tea veel, kuidas turg selle omaks võtab. Näiteks Saksa tuulikutootja Enercon tootis 2013. aastal umbes 1500 tuulikut. Siin saame rääkida, et tegemist on turutegijaga,” lisas ta.

Allikas: Äripäev

Foto: Oma tuuliku katusel (122 meetri kõrgusel) istuvad vennad Andres (vasakul) ja Oleg Sõnajalg

Fotograaf: Andres Haabu