Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus. FOTO: Etek
Taastuvenergiale üleminek loob küll uusi mitmekesiseid töökohti, kuid praegu tööta jäävatele kaevuritele ja energeetikutele pole sellest kohest abi, ütleb Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus.
Taastuvenergiale üleminek loob küll uusi mitmekesiseid töökohti, kuid praegu tööta jäävatele kaevuritele ja energeetikutele pole sellest kohest abi, ütleb Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus.
Millises graafikus kulgeb praegu taastuvenergia eesmärkide saavutamine aastaks 2030?
Eesti täitis oma 2020. aastaks seatud taastuvenergia üldeesmärgi (25 protsenti) juba 2011. aastal. Edasine riikliku motivatsiooni puudumine valdkonna arendamisel aeglustas ka taastuvenergia osakaalu kasvu.
Praegu koostatakse Eestis energiamajanduse arengukava (ENMAK) ning kliimapoliitika põhialuste põhjal riiklikku energia- ja kliimakava (REKK), mis seab igale ELi liikmesriigile siduvad taastuvenergia osakaalu eesmärgid aastani 2030. Kahetsusväärselt on seni avaldatud REKKi dokumendi mustandist näha tagasihoidlikku ambitsiooni, võrreldes riigikogus 2017. aastal vastu võetud ENMAKiga.
Kuivõrd viimastel aastatel on taastuvenergia arengut Eestis pigem piiratud kui soodustatud, ei saa rääkida 2030. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust tempost. Seejuures oli 2018. aasta uute tootmisvõimsuste lisandumisel erandlik – päikeseelektrijaamade rajamise puhul ei tasu oodata selle tendentsi kohest jätkumist.
Tulenevalt 2018. aasta suvel vastu võetud muudatustest elektrituruseaduses lisandub tulevikus taastuvenergia tootmise maht riigi tellimusel vähempakkumise meetodil. Seniste prognooside järgi nähakse suurimat kasvupotentsiaali tuuleenergial, eelkõige taastuvelektri tootmisel meretuuleparkides, kuid oma panus taastuvenergia osakaalu kasvus on päikeseelektril, samuti soojus- ja transpordisektori arengul.
Millised on taastuvenergia tootmises suurimad väljakutsed?
On selge, et energiapoliitika on aina enam seotud kliimapoliitiliste eesmärkidega ning mõjutatud parimast tõendatud teadmisest inimese mõjust ökosüsteemile. Seetõttu on oluline mõista vajadust võtta kasutusele jätkusuutlikumad ja puhtamad energiatootmise viisid. Kuivõrd probleemi kaalukuse teadvustamine on võtmetähtsusega suunamaks ambitsioonikust energiasektoris, on see ühtlasi keskne väljakutse.
Taastuvenergia tootmise mitmekülgsuse tõttu – biogaas transpordikütusena, biomass efektiivsetes koostootmisjaamades, päikeseelektrijaamad jpm – on ka väljakutsed iseäranis erinevad. Viimastel aastatel on eredaimalt esile kerkinud energeetika ja riigikaitse konflikt, mis on osutunud looduskaitsepiirangute ning kogukondliku vastuseisu kõrval üheks suurimaks takistuseks tuuleparkide arendamisel. Need konfliktid peavad saama lahenduse, kui Eesti soovib saavutada endale võetud eesmärke ning panustada jätkusuutliku energeetika arendamisse.
Kas tõenäoline energiavajadus ning taastuvenergia tootmise planeeritud maht aastal 2030 on tegelikult vastavuses?
Taastuvenergia Koda on juba aastate eest koostanud kava, mille järgi on 2030. aastaks võimalik elektri ja sooja tootmisel Eestis täielikult üle minna taastuvatele energiaallikatele. Kava järgi on see tehnoloogiliselt võimalik, majanduslikult mõistlik ning keskkonna seisukohast möödapääsmatu, millisele järeldusele on jõudnud ka mitu teaduslikku analüüsi.
Kehtivad riiklikud arengukavad nõnda positiivset arengut ette ei näe, kuigi praegu energeetikas toimuva põhjal on vastutustundetu panustada stabiilsele tulevikule, kus märkimisväärset rolli mängivad fossiilsed kütused.
Maismaal tuulegeneraatoritega energia tootmine on odavaim taastuvenergia tootmise viis. Kas see on ka suurimate vastuolude põhjus?
Mitme analüüsi põhjal on elektri tootmine tuulest ja päikesest praegu odavaim energiatootmise viis. Eelistusteta konkurents vabal turul on seejuures efektiivseim viis nende ressursside kasutusele võtmiseks. On ääretult oluline, et eraettevõtlus toimival turul mistahes olukorras riigiettevõttega võrreldes ebavõrdsesse seisu ei satuks.
Lisaks, juhitamatute taastuvenergiaallikate osakaalu kasvuga samas rütmis paranevad ka energia salvestamise võimekus, regionaalsed elektri ülekandmise võimalused, tarbimiskaja lahendused jm, mis vähendavad tuntavalt varustuskindluse sõltuvust juhitamatutest energiaallikatest.
Taastuvenergia Koja hinnangul toob üleminek taastuvenergiale 2017.–2030. aastani 14 000 töökohta. Mitu töökohta on loodud aastail 2017–2019?
Taastuvenergia Koda on oma täielikult taastuvenergiale ülemineku ehk TE100% kavas ennustanud selle elluviimisel 14 000 uut töökohta. See arv tugineb muuhulgas SKT kasvu prognoosile ning võtab arvesse ka kaudset tööjõudu. Otseselt on arvestuslik tööjõu vajaduse kasv kõige suurem metsa- ja puidutööstuses energeetikas kasutatava biomassi varumisel.
Kuigi kavas on kirjas kõlav arv uusi töökohti, on sellest olulisemgi loodavate töökohtade efektiivsus ning panus majandusse. Märkimisväärselt luuakse kava järgi töökohti näiteks päikese- ja tuuleparkide ehituses ning hoolduses, teadus- ja arendustegevustes jm, mis on keskmisest kõrgemalt tasustatud ning kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvad alad.
Taastuvenergia Kojal ei ole kahjuks täpset ülevaadet sellest, kui palju töökohti viimastel aastatel taastuvenergiasektoris on loodud. Küll aga ületas 2018. aastal päikeseelektrijaamade rajamiseks vaja minevate inseneride, paigaldajate jt nõudlus pakkumise.
Praegu räägitakse paljude energeetikute tööta jäämisest Ida-Virumaal. Loodavate töökohtade arv näitab justkui, et nendest paljudele on töö kindlustatud. Kuidas on tegelikult?
Kuigi inimese muret töökaotuse pärast ei tohiks mingil juhul pisendada, peaks praeguse probleemiga tegelema pigem sotsiaalkaitsesüsteem, mitte riiklik energiapoliitika. On ilmselge, et tööst vabastatavaid kaevureid, energeetikuid jt pole võimalik kohe teises ametis rakendada ning üks ühele taastuvenergiasektorisse üle kanda.
Taastuvenergiasektoris olevad ja loodavad töökohad jaotuvad hajutatud tootmise tõttu samuti geograafiliselt mitmekesisemalt ega sea üht regiooni liigse sotsiaalmajandusliku surve alla. Ida-Virumaa puhul on kahjuks taastuvenergiasektori kohalolek pidurdatud riigikaitse ettekäänetel.
Millistes taastuvenergia tootmise liikides näete suurimaid erimeelsusi huvigruppidega ning kuidas neid ületada?
Esmalt on oluline riiklikult prioriseerida üleminek jätkusuutlikumale ning puhtamale energiatootmisele, mis on seejärel aluseks riigikaitse, looduskaitse, kogukondlike jm piirangute lahendamisel. Hea koostöö vaimus on kompromisslahendused olemas kõigis mainitud valdkondades.
Tuuleenergia ummikseisu lahendamist näiteks tuues on võimalik kasutada leevendusmehhanisme radaripildi parandamiseks kuni uue radari paigaldamiseni, levinud on kogukondlikud koostöölepped, kus omavalitsuse arenguks on garanteeritud elektrijaama toodangust sõltuvad hüved, looduskaitse huvides on võimalik minimeerida iga uue rajatise jalajälge jpm.
Allikas: Postimees
Foto: Avalik