Andrus Karnau FOTO: Pm

Halbadele ärikommetele pole vabandust. Nagu üldse ebaviisakale ja lugupidamatule käitumisele. Milleks muuks ikka saab Aidu tuulepargis toimuvat pidada kui häbematuks tegevuseks. Kui ühe firma, Aidu Tuulepark OÜ ehitusluba kohtus vaidlustati, jätkasid ettevõtjad Andres ja Oleg Sõnajalg teisele juriidilisele kehale Eleon Greenile (varasem nimi Kindel Vara OÜ) antud ja kohtus vaidlustamata ehitusloaga tegevust. Kuidas riigiasutused või naaberkinnistute omanikud peaksid oma õigusi tagama, kui ettevõte lihtsalt vilistab lubadele?

Sõnajalgade firmat ähvardab praegu sunniraha, aga miljoniäri puhul on mõnikümmend tuhat eurot tühine. Ei mäletagi enam, millal Eestis viimati politseipatrulli pilgu alla ehitustöid tehti. Aidus toimuv on nagu lõputu seebiooper, milles iga päev etendub uus episood, uksed pauguvad, suuresõnalised ähvardused lendavad, aga tuulikud aina kerkivad.

Aidu tuulepargi arendajad, vennad Andres ja Oleg Sõnajalg teavad väga hästi, et riigil pole hoobasid, millega juba püsti pandud elektrigeneraatoreid lammutada. Iga paika pandud kruusakoorem ja püsti saanud tuulikumeeter töötab nende kasuks, sest lõhkuma seda keegi ei hakka. See on väga vähe usutav, et peaminister Jüri Ratas või kaitseminister Jüri Luik tahaks endale moodsate tuulegeneraatorite lammutajate kuulsust. Peale selle kaasneb demonteerimisega kahjunõue – mitu miljonit eurot ja mitu aastat kestev kohtuprotsess, mille iga päev on kui kingitus opositsioonile, et näidata valitsuse ettevõtjavaenulikkust ja võhiklikkust rahaasjades.

Ratas juba avas endale taganemistee, kui ütles neljapäeval pressikonverentsil, et nii kaitseministeerium kui ka tuulepargi arendajad saaksid teha oma asju paremini. Küllap varsti, kui politseipatrullide vilkurid on töö lõpetanud, leiab ka tehnilise järelevalve amet, et tehtud on viga ja ehitustöid võib jätkata. Küsimus on vaid sobivas ettekäändes, mis lubaks pooltel oma näo säilitada.

Mõni aasta tagasi sai Lõuna-Läänemaal Varblas Tamba tuulepargis püsti kaks generaatorit, mis oli kõrgemad, kui detailplaneering lubas. Tuulikud on ligi 150 meetrit, kuigi detailplaneering lubas 85 meetrit. Riigikohus on juba 2016. aastal naabri kaebuse peale tühistanud nende ehitusloa, sest tuulikute müra ja varjestus häiris naaberkinnistu omaniku elu.

Kaitseministeerium on samal ajal püüdnud saavutada, et õhuseireradari tööd segavad tuulikud lammutatakse. Edutult. Riigikohtul jäi vaid nentida, et naaberkinnistu omanik on saanud pöördumatult kahju. Kaitseministeeriumil tuli tunnistada, et kuna justiitsministeerium kohaliku omavalitsuse otsuseid tühistama ei hakka, on seaduslikud vahendid lõppenud.

Tuulikud on püsti ja jahvatavad Leedu riiklikule energiafirmale kasumit ning ühelgi koeral pole mõtet rohkem haukuda. Ettevõtja on teinud suure rahakulutuse, mistõttu lammutamine pole otstarbekas. Aidus toetab Sõnajalgu Lüganuse vallavalitsus, Varblas aga sealne omavalitsus.

Kui Aidus tuulikud püsti ja töökorras, ei kao nad enam kuhugi, hakkavad tööle ja omanikule tulu teenima. Iseasi on see, kas peaaegu tervet Eestit haarav ehituskeeld on põhjendatud.

Kaitseministeerium on juba valmis keeldu leevendama, kui ehitada kompensatsiooniradar koos raadiosüsteemidega. Need neelavad umbes 60 miljonit eurot, aga lubaks ehitada tuulikuid seni keelumärkega aladele. Viimaseid tuleb aga Eestisse eeloleva kümne aastaga rajada sadu, et täita Euroopa Liidu uusi keskkonnanõudeid. Nii et ühelt poolt on Sõnajalad häbematud, aga teisalt nad teavad, et ehituskeeld on peagi minevik.

Allikas: Postimees

Foto: Avalik