Andres Sõnajalg. FOTO: Ants Liigus

Me oleme valmis riigiga igakülgset koostööd tegema, aga kas seda on ka riik, küsib vaidlusalust Aidu tuuleparki arendav Eleon Green OÜ juhatuse liige Andres Sõnajalg.

Me oleme Aidu tuuleparki arendamisesse panustanud juba kümme aastat oma elust ja pannud panti pea kogu oma maise vara. Kindlasti on lihtsamaid ärivaldkondi, kui tuuleparke ja uusi tuulikutüüpe välja arendada, kuid usume tõesti, et Eesti tehnoloogial põhinevast Eleon tuulikust võiks saada Eestile uus ekspordiartikkel, mis kasvatab kõigi eestlaste jõukust. Selleks on meil vaja ehitada kasvõi üks referentspark, mis võimaldaks Eleoni tehnoloogiat tõestada – ja tegelikult ei ole ausalt öeldes vahet, kuhu see tuleb. Aidu tuulepark on lihtsalt üks vähestest piirkondadest Eestis, kuhu üldse saab sellist parki ehitada ja meile on selleks väljastatud ehitusload, mida pole keegi kunagi kohtus vaidlustanud.

Kui tõesti on viimasel paaril aastal ühtäkki avastatud, et just see Eesti tehnoloogiaga tuulikutega tuulepark ainsana kahjustaks märkimisväärselt riigi julgeolekuhuve – mida meie ei usu, sest rahvusvahelistelt ekspertidelt tellitud uuring seda ei kinnita – siis olgu, erinevalt ametnikest oleme valmis päriselt vastu tulema. Oleme valmis püstitama ülejäänud tuulikud ka asendusmaale ja maksma selle eest iga kuu täpselt samasugust hoonestusõigustasu nagu praegu Aidus. Hetkel on ainsaks sobivaks alaks Tootsi tuulepark Pärnumaal, mida valitsus püüdis paar aastat tagasi Eesti Energiale anda mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali (loe: tasuta), kuid millele ülejäänud sektor, kes on maksnud võrreldavate parkide eest kordades suuremaid summasid, seisis vastu. Eleon tuulikutele on seal ehitusload juba praktiliselt väljastatud.

Tootsi tuulepargile soovitakse panna avalikule enampakkumisele, kuhu võivad kandideerida kõik maailma ettevõtted, kaasaarvatud ettevõtted, kelle taga naaberriigi Venemaa huvid. Aga on ka teine võimalus, eraldada see maa Eesti tehnoloogiaga Eleon tuulikute referentspargiks, mille kohase ettepaneku me oleme juba kaks aastat tagasi mai alguses teinud. Ja saagu siinkohal veelkord öeldud: me ei taha midagi tasuta, me oleme valmis selle eest maksma õiglast tasu. Selleks on ka vastav uus säte riigivaraseaduses Eesti majandusarengule olulise investeeringu tegemiseks, mida Eleoni innovaatiline suure ekspordipotentsiaaliga tehnoloogia kindlasti on.

Arusaadavalt rikuks selline valitsuse vangerdus riigiettevõtte Eesti Energia huvisid, mis on pärast suurima konkurendi Nelja Energia ostu juba kindel, et saab oma tuuleenergia monopoli veelgi suurendada ja pargi välismaised tuulikud täis pikkida. Teisalt oleks see võimalus näidata, et riik toetab innovatsiooni ja soodustab erainvesteeringuid majandusse. See on ka võimalus tõestada, et energiasektoris ei kehti üksnes riigikapitalism ja Eesti Energia ainuvõim.

Ühes vabaturumajandusega riigis ei saa olla nii, et riigiettevõttele kehtivad ühed reeglid ja teistele teised. Vähesed ilmselt teavad, et Ida-Virumaal Narvas laiub vaid paari kilomeetri kaugusel Venemaa piirist Eesti Energia tuulepark 17 tuulikuga, mille tipukõrgus on 149 meetrit. Kaitseministeeriumi jaoks ei olnud probleemiks ka Eesti Energia Aulepa tuulepargi kõrguspiirangute värske suurendamine 50 meetri võrra ja seda olukorras, kus kooskõlastust andes 2017. aasta aprillis toodi välja, et juba olemasolevad elektrituulikud paiknevad kahe õhuseireradari otsenähtavusalas ning asendades olemasolevad elektrituulikud 50 meetrit kõrgematega suureneb elektrituulikute asetus otsenähtavusalasse veelgi. Need tuulikud pole kaitseministeeriumi jaoks probleem, aga kaks Sõnajalgade tuulikut viiekümne kilomeetri kaugusel piirist on kõige suurem julgeolekuprobleem üldse.

Oleme pakkunud kaitseministeeriumele välja Saksamaa ja Soome ülikoolide teadlastega välja töötatud mitmesuguseid kompenseerimismeetmeid, kuidas Aidu tuulepark teha praktiliselt radarile nähtamatuks – alates tuuliku parameetrite muutmisest, stealth-tehnoloogia kasutamisest kuni radari suhtes ridades asuvate tuulikute pöörlemise sünkroniseerimiseni – kuid kaitseministeeriumi ametnikud pole lihtsalt tahtnud meiega sisulist koostööd teha. Loodi küll komisjon, mida nüüd kaasamise õigustusena tuuakse, kuid see komisjon koosnes vaid ametnikest, meie palvet kaasata sellesse tuuleenergia eksperte ja esindusorganisatsioone tuimalt keelduti. On selge, et sellised komisonid on lihtsalt probleemi matmiseks ja tagantjärgi enda õigustamiseks. Me oleme valmis riigiga igakülgset koostööd tegema, aga kas seda on ka riik?

Allikas: Postimees

Foto: Avalik