Virtsu tuulepark. FOTO: Mailiis Ollino FOTO: Mailiis Ollino
- Taastuveneriga ambitsioonikaid eesmärke pole riigi toeta võimalik täita.
- Huvipoolte vahel tuleb leida ühine arusaam.
- Tuuleenergeetika on Eestis tegelikult varjusurmas.
Olen jälginud erilise huviga just viimasel ajal Eesti taastuvenergeetika vallas toimuvat. Taome trummi, et teeme kõik taastuvenergeetika arengu ja energiajulgeoleku huvides, kuid tegelik pilt on midagi muud.
Eestlasele omaselt tahame tihti teha rohkem, kui on soovitatud. Oleme seadnud sihi saavutada taastuvelektri osakaaluks tarbimises 50 protsenti aastaks 2030, ELis on see 32 protsenti. Ise oleme selle sihi endale seadnud, analoogselt emissiooninormidega. Kas see pole üle paisutatud? Kui piirduks 40 protsendiga aastaks 2030? Ilma riigi toeta ei ole seda eesmärki võimalik saavutada ning puudub info rahastusallikate kohta. Ehkki riigieelarve suureneb, kasvavad kiiremini ka vajadused, mis ei taga jätkusuutlikkust.
Eesti praegune energiajulgeolek on teema, millel tuleb pikemalt peatuda. CO2-kvoodi kõrge hind pärsib energiatootmist ja juba praegu peab Eesti elektri tootmisele juurde maksma, hoidmaks töötajad valmiduses. Kui kaua see kestab ja kas tulevikuski seesuguseid olukordi ette tuleb, pole teada. Kui rakendub veel mõni riskitegur, on meil elektritootmise võimekus olemas, kuid turumajandusega pole siin enam midagi pistmist.
Vanade põlevkivikatelde töö lõpetamine on tekitanud olukorra, kus me ei kata enam oma talvist tipuvõimsust. Elektriimpordile lootma jääda pole otstarbekas, eriti kui meenutada intsidenti Rootsi ja Taani vahel, kus üks pool palus abi elektridefitsiidi katmiseks, kuid teine keeldus.
Veel üks tegur uuristab Eesti elektrisüsteemi seestpoolt. Narva elektrijaamade sulgemisega seoses väheneb generaatoritega tekitatava võimsuse osakaal energiasüsteemis. See on see osa tootmisvõimsustest, mis aitab hoida sagedust. Samas on see meie elektrisüsteemi oluline omadus ümbersünkroniseerimise valguses. Tuulikutel ja päikesepaneeliparkidel seda omadust ei ole. Mõningal määral on küll abiks koostootmisjaamad, kuid nende koguvõimsus on väike.
Taastuvenergeetika areng on praegu Eestis madalseisus. Päikesepaneeli võimsus praegu veel suureneb, kuid ei aita saavutada energiajulgeoleku suurendamise eesmärki, kuna paneelid ei toeta sageduse hoidmist ja saavutavad nimivõimsuse ainult suvel, mil seda vaja ei ole.
Tuuleenergeetika on praegu varjusurmas, kuna ei suudeta kooskõlastada nii tuhamägede otsa kui ka avamerele paigaldatavaid tuuleparke. Tuhamägede otsa võiks paigaldada veidi madalamad tuulikud, mis ei sega radarite tööd. Praktika näitab, et tuulikud vahetatakse mõne aja pärast välja nüüdisaegsemate, kõrgemate ja võimsamate vastu. Siis on ka leitud lahendus tuulikute eiramiseks radarite segajana.
Avamere-tuuleparkide arendamisel tuleks leida kokkulepe kohaliku kogukonnaga. Kui nad asuvad kaugel silmapiiril, ei sega nad kedagi. Ka on tõestatud, et avameretuulikute vundamentide ümber on rikkam mereelustik kui lauge põhja korral. Üks vähe uuritud faktor tuulikute puhul on infraheli mõju elusorganismidele. Riik peaks tellima vastava uuringu – parem, kui piiri tagant – ja selle järeldusi levitama, olgu tulemused millised tahes.
Eestis on tuul aasta ringi palju püsivam kui päikesepaiste. Seega oleks tuuleenergeetika meil perspektiivsem, eriti rannikul ja avameres. Kuid leian, et arendada võiks ka sisemaal metsast kõrgemale tõstetud tuulikuid nn tuulekoridorides. Eesti on tuntud oma hajaasustuse poolest, iga metsatuka taga on mõni majapidamine. Tuulikud võiks tõsta 30–50 meetri kõrgusele maapinnast, võimsus võiks jääda tavapiiridesse, kuni 20 kW. Muidugi tingimusel, et need ei segaks lennuliiklust ega radarite tööd.
Biokütuste (puiduhakke) kasutamise suur laiendamine tekitab probleeme. Kui algab suuremahuline hakke lisamine põlevkivi jaamade kateldesse, siis ka küttepuude hind tõuseb, mis omakorda mõjutab puidu turgu laiemalt.
Kui vaadata piiri taha, kuidas mõjutab taastuvenergia tootmine seal meie energiamajandust, siis tuleb kõne alla üks arvestatav energeetikaharu – hüdroenergeetika. Läti hüdroelektrijaamad aitavad sagedust hoida ja kevadel ka elektrihinda alandada. Norra hüdroelektrijaamad aitavad alandada elektri hinda ainult NordPooli börsil. Nende mõju järjest kahaneb, kuna talved muutuvad järjest lumevaesemaks.
Soovides kirjutada taastuvenergeetikast, ei saa kuidagi mööda vaadata kogu energiamajandusest – nad on omavahel üdini seotud. Taastuvenergeetika areng on Eesti tuleviku võtmeküsimus.
Tuleb leida viis, kuidas saavutada ühiskondlik kokkulepe tuuleparkide rajamiseks, kompromiss, mis oleks mõlemale poolele kasulik. Tuleb anda rohkem sõna teadlastele, võiks küsida nõu piiri tagant ja mitmest kohast. Eesti valitsus võiks pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, et leida lahendus olukorrale Eesti energeetikas, mis tuleneb saastekvootide kõrgetest hindadest
Allikas: Postimees
Foto. Avalik