Kolmapäeval käisid Aidu tuulepargi kaht pooleliolevat tuulikut üle mõõtmas ka kaitseministeeriumi ametnikud koos Geodeesiabüroo OÜ-ga. Nende hulgas oli ka Mati Kuppar (sinise pluusiga), kes vastutab ministeeriumis tuuleparkide teema eest.Foto: Rauno Volmar

Kujutage ette, et teie naabrusse ehitatakse Oleviste kirik ja sinna otsa pannakse tiirlema veel Lilleküla staadion. Ja neid saab kokku olema 30.

30 objekti veel valmis pole, aga peagu kaks on juba püsti. Eesti Päevalehe ajakirjanikud sattusid eile Aidu tuuleparki samal ajal, kui kaitseministeeriumi ametnikud tulid püstitatud tuulikuid üle mõõtma. Kohaliku valla ehitusnõuniku sõnul pole riigiasutused seniajani teinud pargis ühtegi mõõtmist.

Aidu tuulepargi kaks õnnetut tuulikut, mis on viimastel nädalatel sattunud nii suure meediatähelepanu kui ka politsei 24-tunnise valve alla, paistavad Lüganuse valla teedel sõitjale ära mitme kilomeetri kaugusele. Seda iseäranis niivõrd pilvitul ja soojal päikesepaistelisel päeval nagu eile.

Ühele tuulikule said Sõnajalad labad külge, siis teisel jäi see töö pooleli, kuna tuul tõusis labade paigaldamise ajal liiga suureks. Nüüd seisavad need labad tuuliku taldmiku ja kraanade kõrval maas.

Ka ei anna miski ei maastikul ega ka tuulepargi lähedastes alevites ja külades tunnistust sellest, nagu kujutaks nende vahetusse lähedusse püsti pandud tuulikud suurt julgeolekuohtu Eesti riigile – nagu on väitnud terve hulk riigiasutusi. Siin-seal mäletsevad lambad või lehmad laisalt oma aedikutes, külatänaval liigub mõni üksik inimene ning autoliiklus on olematu.

Teadupärast otsustas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet kaitseministeeriumi pöördumise alusel peatada 12. aprillil tehtud ettekirjutusega 27. märtsil alguse saanud kahe tuuliku ehituse Aidu tuulepargis, viidates võimalikule julgeolekuohule ja ebaseaduslikele ehituslubadele. Kuna arendajad jätkasid töid ka pärast seda, kehtestas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) 19. aprillist politsei kaasabiga tuulepargis viibimise keelu, mis esialgu kestab 26. aprillini.

Ametnikud tuulikuid mõõtmas, töömehed kraana järel

Idüllilistel Lüganuse valla teedel sõites paistabki kõige tihedam liiklus olevat Aidu tuulepargi alal. Küll aga peab sinna autoga siseneja olema valmis selleks, et vastutulevad veokid kallavad ta tolmuga üle ja nii korduvalt. Natuke pärast kella kümmet, kui jõuame kahe vaidlusaluse tuuliku juurde, valitseb seal siiski haudvaikus. Kaugemal käib tee-ehitus.

Aidu tuulepargis tuulikuid enneolematult suure kraanaga püstitada aidanud Poola töölised on politsei viibimiskeelu tõttu saanud pikalt lihavõttepühasid nautida, kuigi nende masinad on veel tuulepargi aladel. Foto: Rauno Volmar

Tee tuulikuni, millel ka labad küljes, on juba teeotsast ära lõigatud. Teise, poolelioleva tuuliku juurde viivat teed tõkestab väike valge auto, kust meie lähenedes astuvad välja kaks mustades univormides politseinikku. Pärast dokumentide kontrollimist lubavad nad meid saata poolelioleva tuuliku juurde, kuid rõhutavad, et lindist kaugemale me minna ei tohi. Ka drooni ei tohi me lennutada tuulikule liiga lähedale.

Tuuliku kõrval kõrgub kraana, mis on siia toodud Poola kõige kaugemast otsast – Eestist selliseid ei leia. Kaugemal seisavad Poola numbrimärgiga treilerid ja poolakeelse tekstiga soojakud. Pika valge torni tagant paistavad tuulikulabad, mis tõenäoliselt ootasid möödunud reedel, kui ehitusplatsil viibimise keeld kehtestati, torni otsa vinnamist. Peale politsei pole meie saabudes ehitusplatsil hingelistki.

Hiljem saame teada, et Aidu tuulepargis viibimiskeelu täitmist tagavad Ida- ja Lääne-Virumaa politseinikud kaheksatunniste vahetuste kaupa. Tegu on regionaalse tugiüksusega, mis kaasatakse lisaressurssi vajavatesse sündmustesse, mitte operatiivüksustega. See tähendab, et väljasolevaid patrulle Aidu tuulepargi valvamisse ei kaasata. Mõned politseinikud on Aidu tuulikuid jõudnud valvata ka mitu vahetust.

Pool tundi pärast meie saabumist tekib politseile tööd ühtäkki hulgaliselt juurde, kui platsile siseneb üks auto teise järel. Kõigepealt tulevad ühele tuuliku külje all tööta seisvale kraanale järele OÜ Heavy Cranes esindajad, keda üks politseinik saadab teisele poole linti, et nad saaksid kraana ära viia. Seejärel jõuavad platsile kaitseministeeriumi ametnikud maamõõtjatega, kes tahavad tuulikud üle mõõta.

Kuigi tuulikute ehitus on Aidu tuulepargis peatatud, käib mujal kibe töö. Kruusa vedavad autod ja teerullid rajavad teid teiste tuulikute asukohtade juurde. Foto: Rauno Volmar

„Me tahaksime täpselt teada, mis nende suurusnumbrid siin on,” põhjendab tulekut kaitseministeeriumi ametnik Mati Kuppar, kes tegeleb ministeeriumis just tuuleparkide teemaga. Küsimusele, kas nad tulid Ida-Virumaale ainult Aidu tuulikute pärast, sõnab Kuppar, et neil oli ka muid asjaajamisi.

30 Niguliste kirikut ja Lilleküla staadioni

„Nii et kujutage ette, et teile ehitatakse Oleviste kirik, pannakse sinna otsa tiirlema Lilleküla staadion – ja neid objekte tehakse sinna 30. On ilmselge, et sellisel objektil on mõju. Ja mõjud ka väljaspool valla piire. Mida täna on tehtud, on see, et vald on ilma meiega kooskõlastamata väljastanud ehitusload 30 Oleviste kiriku ja 30 Lilleküla staadioni ehitamiseks,” kirjeldab Oidsalu.

Ka on ministeeriumi asekantsler veendunud, et Sõnajalad on Aidu tuulepargi puhul eiranud kõiki seaduslikke protsesse, kus kõigepealt peab ettevõtja taotlema ehitusloa, saama sellele kõik vajaliku, sealhulgas kaitseministeeriumi kooskõlastuse. Seejärel väljastatakse ettevõtjale ehitusluba ja alles siis saab ehitust alustada. Praegu on arendaja Oidsalu sõnul alustanud ehitust ilma nõuetekohase ehitusloa ja kooskõlastuseta.

Tema seisukohta ei jaga ei Lüganuse vald – kes on kinnitanud, et praegune ehitustegevus toimub seaduslike ehituslubade alusel – ega ka Aidu tuulepargist 15 kilomeetri kaugusel asuva Purtse tuulepargi arendaja.

Lüganuse valla ehitusnõuniku Enno Saarmetsa (vasakul) sõnul on Sõnajalgade ettevõttel Kindel Vara OÜ olemas kehtiv ehitusluba. Foto: Rauno Volmar

„See nädal on üsna keeruline. Nüüd need tuulikud ka, siis muid asju ei jõua teha,” ohkab pealelõunal kella kahe ajal meiega kohtudes Lüganuse abivallavanem Krisli Kaldaru, kes peale oma töö peab sel nädalal tegema ära ka vallavanema töö, kuna too on koos teise abivallavanemaga praegu puhkusel. Neljapäeval on neil oodata ka järjekordset TTJA külastust.

Valla ehitusnõunik Enno Saarmets jääb Lüganuse valla varasema seisukoha juurde, et Sõnajalgade ettevõttel OÜ Kindel Vara (praeguse nimega Eleon Green OÜ) on kehtiv ehitusluba Aidu tuulepargis tuulikute püstitamiseks.

Tegemist kehtiva ehitusloaga

„Siin on tegemist väikese arusaamatusega. Kui need hilisemad load välja anti, siis seal korralduses on mainitud, et ehitamist pole alustatud,” kirjeldab Saarmets. Tegelikult ei uurinud toona aga keegi, mida arendaja selleks ajaks pargis teinud oli. Kuna ehitustegevus algab juba mahamärkimisest, siis olid OÜ-l Kindel Vara mahamärkimise päevikud ja aktid olemas.

Need tõendavad, et kaks aastat pärast ehitusloa väljaandmist oli ehitus Aidu tuulepargis alanud. Ka ei vasta Saarmetsa sõnul tõele kaitseministeeriumi ega ka TTJA senine väide, et uute ehituslubade väljaandmisega muutuvad vanad load automaatselt kehtetuks. „Tehnilise järelevalve amet ei ole korralikku uurimist teinud,” märgib Saarmets.

Ehitusnõuniku sõnul tasub tähelepanu pöörata ka sellele, et kõik Aidu tuulikute ehitusele pidurit tõmmanud osalised räägivad oletuslikult. „Tegelikult pole keegi mõõtmisi teinud. Ei teinud tehnilise järelevalve amet mõõtmisi, ei teinud kaitseministeerium mõõtmisi – et oleks öelnud, kui kõrge see siis on,” ütleb Saarmets. Tema sõnul ei fikseerinud kaitseministeerium seda kõrgust ka 2017. aastal, kui Aidu tuulepargi ehitus esimest korda peatati.
Ent nii kaitseministeerium kui ka tarbjakaitse ja tehnilise järelevalve amet on senist ehitustegevuse peatamist ja viibimiskeeldu põhjendanud muu hulgas sellega, et arendaja on rikkunud kooskõlastatud projekti, mille kohaselt lubati tuulikute kõrguseks maapinnast 185 meetrit. Asutuste sõnul on kõrguspiirangut märkimisväärselt ületatud, nende hinnangul on tuulikute kõrgus maapinnast 202 kuni 218 meetrit.

Kuidas näeb Lüganuse vald olukorda, kus mitu riigiasutust ei jaga nende seisukohta? „Kui vaadata neid tuuleparke, mis on rajatud siia varem, siis tekib küsimus, et kui tuulepark kujutab endast ohtu, mis meetmed on võetud kasutusele näiteks Eesti Energia tuulepargi puhul, mis on päris piiri ääres,” räägib Saarmets.

Teiseks näiteks toob ta kuu aega tagasi valminud ja Aidu tuulepargist 15 kilomeetri kaugusel asuva Purtse tuulepargi. „Kuidas siis seal ei teki seda vastuolu? Miks seda ei ole nüüd tormijooksuga rünnatud, et ehitus peatataks?” küsib Saarmets. Ka Purtse tuulepargi ehitusluba püüdis kaitseministeerium vaidlustada, kuid jäi selles asjas kaotajaks.

Kaitseministeerium sekkub vales etapis

„Kui kaitseministeerium kasutaks selliseid võtteid siin, siis see oleks reaalselt siseturvalisuse probleem,” ütleb hiljuti valminud Purtse tuulepargis AS-i Raisner nõukogu liige Gregor Raudvere. Nimelt on üle 10 miljoni euro maksma läinud pargi rajamisele pannud õla alla 3000 Eesti inimest Tartu hoiu-laenuühistu energiahoiuse kaudu.

Esimene tuulik pandi AS-i Raisner ja Tartu hoiu-laenuühistu koostöös valminud Purtse pargis püsti aasta aega tagasi. Selle aasta esimestel kuudel lisandus sinna veel neli tuulikut ning lähikuudel liidetakse park ka võrku. Kraana, mis seal 140 meetri kõrguseid tuulikuid püstitas, oli seesama Kesk-Euroopast Eestisse toodud masin, mis Aidu tuulepargis pooleli oleva tuuliku kõrval praegu jõude seisab.

 

AS-i Raisner nõukogu liige Gregor Raudvere näitas, et Purtse tuulikuparki on nüüdseks paigaldatud viis tuulikut, kuigi ka seal püüdis kaitseministeerium neile antud ehitusluba vaidlustada. Foto: Rauno Volmar

Raudvere on seda meelt, et kaitseministeerium, kes on tuuleparkide ehituslubasid kohtus korduvalt vaidlustanud, ei saa aru sellest, et ta peaks sekkuma hoopis planeeringu faasis. „Kaitseministeerium leiab, et kogu asi saab alguse ehitusloa taotlusega. Kuigi planeering on ju see, mis paneb paika maakasutuse põhisuunad, ja see on see koht, kus kaitseministeerium peab suu lahti tegema,” lausub AS-i Raisner nõukogu liige.

Tema sõnul tekib arendajal olukorras, kus kaitseministeerium kooskõlastab planeeringud märkusteta, kindlus, et asjaga saab normaalselt edasi minna. „Ehitusloa taotluse ajal on juba kogu eeltöö tehtud. See ongi koht, kus tekib konflikt. Kaitseministeerium sekkub liiga hilja ja mitte õiguslike vahenditega, vaid toore jõuga. Nii ei saa õigusriigis asju ajada,” märgib Raudvere.

Ka toob ta esile, et kui rääkida signaali segamisest – õhutõrje- ja raadioluuresüsteemide häired, millele on kaitseministeerium tuulikute puhul tihti viidanud –, siis on tõestatud, et 330 kW kõrgepingeliin mõjutab raadiosüsteeme kümme korda rohkem kui elektrituulik. „Me võime rääkida ohust julgeolekule, aga füüsika per se toimib ikka ühtemoodi.”