Virtsu tuulepark. FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees
Ülemaailmne ootus on üha puhtam energiatootmine ning Eesti peab soovitud eesmärkide saavutamiseks arendama meretuuleparke, kirjutab taastuvenergiatootja Enefit Green juhatuse esimees Aavo Kärmas.
Elame ühiskonnas, mis põhineb energiakasutusel ning sõltub elektri olemasolust aina enam. Oskame nautida energiast saadavaid hüvesid, tahtmata neist loobuda. Samas on jõutud globaalselt arusaamani, et energiatootmine peab muutuma senisest puhtamaks. Lihtsustatult öeldes: peame valima, kas loobume hüvedest, sõltume teistest riikidest või muudame ise energia tootmise ja tarbimise lahendusi. Mina eelistan viimast.
Visioonina on hea eesmärk sajaprotsendiline taastuvelekter, sest meie praeguste teadmiste juures on võimalik elektrit toota täiesti süsinikuvabalt. Küsimus on selle hinnas, ehkki taastuvenergia tehnoloogia on muutunud järjest konkurentsivõimelisemaks ning peagi tarbijad enam peale maksma ei pea.
Kui Eesti soovib saada aastaks 2050 süsinikuneutraalseks riigiks, siis tuuleenergia on selleks üks paremaid võimalusi pakkuv tehnoloogia, sest tegu on ühe puhtama energiatootmise liigiga. Lisaks on tuuleenergia meie kliimavöötmes ja asupaigas üks kõige mõistlikum taastuvenergia tootmisviis.
Kui eelmisel aastal tootsime Eestis 1,7 terava -tundi taastuvelektrit, siis aastal 2030 peab toodetava taastuvelektri kogus olema üle kahe korra suurem ehk vähemalt 3,8 terava -tundi. Võrdluseks, Eesti praegune aastane elektritarbimine on ca 8,5 terava – tundi. Kogutarbimisest peaks taastuvelektri osakaal 2030. aastal olema 38 protsenti (eelmisel aastal oli see 17,9 protsenti). Selliseid arve kaalutakse praegu riikliku energia- ja kliimakava kokkupanemisel, mis peaks kinnituse saama selle aasta lõpus.
Sestap olukorras, kus Eestil on vaja järgmise kümne aastaga suurendada oma taastuvelektri tootmist rohkem, kui oleme aegade algusest saadik Eestis taastuvelektrit tootnud, on meil vaja põhjalikult hinnata ja võimaldada meretuuleparkide arendamist. Suuremahuline tuuleenergia tootmine saab toimuda just merel.
Merel on tuuleolud paremad ja stabiilsemad kui maismaal ning kuna tugevam tuul tõstab tuuliku efektiivsust, siis on meretuuliku toodang maismaatuulikuga võrreldes keskmiselt pea kaks korda suurem. Merre tuuleparkide rajamine on mõistlik ka ühiskonna seisukohast, sest seal häirivad nad vähem.
Praegu on Eesti meretuuleenergia valdkonnas selliseid projekte, mille valmimine oleks reaalne 2030. aastaks, kui peame täitma riigi taastuvenergia eesmärgid, tegelikult vaid kaks: Loode-Eesti ja Liivi lahe meretuulepark. Kokku on meretuuleparkide arendusi nendele lisaks mulle teadaolevalt pooleli veel kolm-neli, mille puhul pole menetlusi aga veel alustatud.
Üleüldiselt on meretuuleparke Eestis arendatud juba aastast 2006 ehk tegemist on pikaajalise ja üpris keeruka protsessiga. Alates sellest ajast on projekte küll pidevalt edasi arendatud, kuid oleme endiselt mõjude hindamise faasis.
Ka maismaal pole tuuleparkide rajamine läinud lihtsalt. Viimased suuremad tuulepargid Eestis valmisid 2013. aastal Paldiskis ja Narvas. Enne nende kerkimist kasvatas Eesti oma taastuvenergia tootmist jõudsalt. Sellele järgnes aga stagnatsioon, mille suuresti tingis kehtinud taastuvenergia toetusskeem. Selle alusel maksti tuuleparkide toodangule aastas toetust vaid kuni 600 gigava -tunni täitumiseni.
Seega on meil vaja praegune seisak kuidagi ületada. Selleks annavad lootust hiljutised riigi sammud, sest tuuleenergia arendajatega on alustatud konstruktiivset koostööd – otsitakse võimalusi administratiivsete tõkete kõrvaldamiseks ja välja on töötatud uus elektrituru seadus, mis võimaldab korraldada taastuvenergia tootmise vähempakkumisi. On rõõm näha, et tekkinud on tahe leida lahendusi, mis viiksid meid ühiselt seatud taastuvenergia eesmärkidele lähemale.
Kõike eelnevat ning Eestis olevaid häid tuuleolusid, pikka rannajoont ja soodsaid merealasid arvesse võ es, on Eesti riigil keskkonnasõbraliku tuuleenergia kodumaist
ressurssi ära kasutades võimalik panustada energiasõltumatuse tagamisse, suurendades seeläbi Eesti riigi konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Samal ajal saame kujundada nii Euroopa kui maailma tasandil ka keskkonnasäästlike lahenduste kasutuselevõ u.
Julgen öelda, et riiki, kes arendab meretuuleparki, võetakse tõsiselt – neid riike ei ole praegu väga palju. Praegu on maailmas töös 22 600 megavati jagu meretuuleparke. See on kümme korda rohkem kui kogu Eesti elektritootmisvõimsus. Seejuures on arenduse etapis veel suurel hulgal (suurusjärgus 272 000 megava i) meretuuleenergia võimsusi.
Selline taastuvenergia arendamine ja kasvatamine on ainuõige suund, kui soovime energiatootmist päriselt puhtamaks muuta. Mina töötan selle nimel, et aastaks 2030 võiks ka Eestil olla vähemalt üks meretuulepark.
Allikas: Postimees
Foto: Avalik