Aidu tuulikute ehitamise asjus riigiga vägikaigast vedavad ärivennad Sõnajalad on juba viimased 24 aastat pannud ehitisi püsti regulatsioonidele ja normidele vilistades. Ehitusloata või loast erinevad suurprojektid on kooskõlastatud lihtsalt tagantjärele. Küll kohus teeb „mõistliku“ otsuse, on Sõnajalad veendunud. Ametkondade kannatus on katkemas. Sõnajalad leiavad, et neid kiusatakse taga.

Eesti julgeolekuohuks nimetatud Aidu tuulepark, mille lammutamist riik soovib, pole usuvendade esimene probleemne ehitusobjekt. On hoopis kaheksas. Eelmiste objektide strateegiline tähtsus oli lihtsalt väiksem ja hädakisa tegijateks olid omavalitsused. Sellest ka väiksem meediakära.

Pidevalt regulatsioonidega pahuksis ärimehed leiavad, et neid, kes suuri asju teevad, üritataksegi pidurdada. „Võib-olla tuleks hoopis küsida, miks te nii ettevõtlikud olete,“ pakub Oleg Sõnajalg Õhtulehele probleemi ümbersõnastust.

Tegelikult said ärivennad oma esimesed „ehitusristsed“ kätte juba 24 aastat tagasi.

Keelutsooni kaevatud vundament peideti liiva alla

1995. aastal puhkes ootamatu tüli Saaremaal, toonases Salme vallas, mis oli andnud Sõnajalgadele ehitusloa Läätsa küla naabruses vallalt renditud kahe tsaariaegse piirivalvekordoni rekonstrueerimiseks.

Rendilepinguga maksid Sõnajalad vallale 195 000 krooni ehk 12 460 eurot, misjärel vennad vana kordoni vallalt viie tuhande krooniga (319 eurot) ära ostsid. Vald uskus, et Sõnajalad renoveerivad aastaid tühjana seisnud hooned. Selle asemel kaevati aga rannaliiva joonele, merest vaid sadakonna meetri kaugusele kaks suurt vundamenti, millel nüüd laiutavad vendade eramud. Et rannaala kaitse seadus keelas juba siis ehitamise lähemale kui 200 meetrit merepiirist, asusid Sõnajalad ehitustegevust eitama. Kui kontroll saabus asja uurima, oli vundamentidele liiv peale aetud. Jäi mulje, et tegelikult ei toimu midagi.
Toonase Salme vallavanema Valdur Kanne sõnul olid majad merele nii lähedale ehitatud, et tekkis oht, nagu võiks merejää liikumise ajal need endaga kaasa viia. „Ma üldse ei eita, et tegu oli seaduserikkumisega, kuid vald on selle vastu võimetu,“ tunnistas vallavanem. „Selge see, et keegi neid ära ei lammuta.“

Maavalitsus tegi Sõnajalgadele 1995. aastal omavolilise ehituse eest trahvi. Ehitus aga jätkus ning majad valmisid 1996. aasta alguses. Pärast mitme komisjoni kohalkäimist andis vald kõigile hoonetele 1997. aasta kevadel kasutusloa. Sõnajalad toetasid väidetavalt kohaliku koolimaja remonti.

Muinsusväärtused lammutati keelust hoolimata

1999. aasta mais lammutasid Andres ja Oleg Sõnajalg neli muinsuskaitsealust hoonet Tallinna vanalinnas Vana-Viru 15 / Mere pst 1/ Inseneri 4 asuval krundil ning rajasid sinna parkla, hiljem turuplatsi. Vanade puuhoonete lammutamine oli muinsuskaitse hinnangul omavoliline. Hooned kuulusid vanalinna kaitsealasse.

Vana-Viru 15 / Mere pst 1/ Inseneri 4 asuval krundil laiutab nüüd nelja ajaloolise hoone asemel turg. (Teet Malsroos )
Ehkki muinsuskaitseinspektsioon oli kuu varem andnud kooskõlastuse nelja hoone lammutustööde projektile ja linnaplaneerimisamet väljastas lammutusloa, olevat inspektsioon projekti ja lammutusloa juba paar päeva pärast nende väljastamist tühistanud.

Kõik viis hoonet määrati ajutise kaitse alla. Ent oli juba hilja. Alles jäi vaid üks hoonetest – 1870. aastatel ehitatud villa, mis oli riikliku tähtsusega mälestis ning kultuurimälestisena kaitse all. Sõnajalad väitsid, et nendeni ei jõudnud ühtegi ametlikku kirja sellest, et kooskõlastused õigustühiseks tunnistati.

Kära magusa krundi ümber polnud vaibunud kümme aastat hiljemgi. 2010. aastal vedas muinsuskaitse ikka veel Sõnajalgadega vägikaigast kultuurimälestisena kaitse all olnud linnavilla ehk nn rohelise apteegi üle. See on maja, kus Oskar Luts kirjutas arvatavalt oma „Kevade“. Arhitektuuripärl pääses küll 1999. aastal lammutamisest, ent oli üle kümne aasta puutumatult mädanenud ning hävimisohus.
Märtsis 2010 saatis Tallinna kultuuriväärtuste amet Vana-Viru 15 korteriühistu juhatajale Andres Sõnajalale järjekordse ettekirjutuse, et too esitaks hoone avariiolukorra likvideerimiseks mingigi plaani. Ent Andres Sõnajalg ei lasknud end ettekirjutusest häirida, öeldes, et 2005. aastast on nad teinud kõik endast oleneva, et hoonet renoveerida. Muinsuskaitseameti pahameelele vaatamata plaanisid vennad 2011. aasta oktoobris ikka veel tühjalt seisva puitmaja ümber hoopis futuristliku hoone ehitada.
Puulobudiku pärast kaevati linnavõimud kohtusse

2007. aasta novembris lahvatas skandaal Sõnajalgadele kuulunud ajaloolise hoone ümber Pirita teel. Nimelt jätsid Sõnajalad unarusse oma Pirita tee 10 asuva maja, millest pool kuulus Sõnajalgade perefirmale Eesti Erametskond OÜ ja pool Tallinnale. Ehkki hoone korduvalt lahtise leegiga põles, ei kippunud Sõnajalad maja eest hoolitsema.

Linn kinnitas, et nemad on omanikukohustusi täitnud – koristanud hoone ümbruse ning sulgenud maja uksed ja aknad. Kaasomanikud ei panustavat aga üldse, ehkki nendega on ühendust võtnud nii munitsipaalpolitsei kui ka tuletõrje- ja päästeamet.

Sõnajalad pidasid linnaga aga parajasti kohtuvaidlust. Pool aastat hiljem otsustas linn müüa oma poole majalobudikust viie miljoni krooniga (319 489 euro) Oleg ja Andres Sõnajalale ning kolmele nendega seotud isikule. Tingimuseks oli, et ostjad loobuvad kohtule esitatud kaebustest Tallinna vastu seoses maja korterite kasutus- ja erastamisõigusega ja kinnitavad, et neil pole majaga seoses mingeid nõudeid. Volikogu ette see otsus aga ei jõudnud. Väidetavalt oli selle põhjus ühe protsessiosalise surm.
64 meetri kõrgune möödarääkivus

Sõnajalgade ehitustegevuslik lend kogus uut hoogu. 2013. aasta jõulude eel sai Salme vald kaela väärteomenetluse Lassi külla kerkiva Baltimaade kõrgeima tuulegeneraatori pärast. See ei meeldinud lennuametile, sest ehitusloale oli tuugeni masti kõrguseks märgitud 116 meetrit, lennuamet arvestab kõrgust aga ülemisest tiivanurgast. Nii oli tuuliku tegelik kõrgus 180 meetrit.

Andres Sõnajalg selles probleemi ei näinud, leides, et tegu on ainult väikese teineteisest möödarääkimisega. Ta väitis, et kõrguse muudatus sai tehtud lisaplaneeringuga ja see lennuamet on selle heaks kiitnud.

Salme vald pääses tol korral lennuameti hoiatusega. Kuid paar aastat hiljem – 2016. jaanuaris pani vendade plaan asendada Salme tuulepargis kaks eelmise põlvkonna tuulikut uue ja võimsamaga kohalikke elanikke protestiallkirju koguma. Uute tuulikute nimivõimsus pidi olema kolm megavatti ja torni kõrgus jääma samaks.

Kohalikud, kes kartsid võimsama tuuliku tõttu suurenevat müra ja vibratsiooni, esitasid vallavalitsusele palve taotlust mitte rahuldada. Elanikud kurtsid, et aina kõrgemaks muutuva tuulepargi naabruses langeb kinnisvara hind. Leiti, et tuulepargi tööle rakendamisest alates on piirkonnas sagenenud vähki haigestumine. Salme tuulepargi lähedale jääval Kastani tänaval põdes kohalike kinnitusel igas teises majapidamises keegi vähki. Mujal külas seda haigust nii palju polevat.

Pöördumisele andis allkirja 129 inimest. Oleg Sõnajalg teatas, et nende kõrvu on jõudnud hoopis vastupidine info: tuulepargil olevat omamoodi teraapiline mõju. „Tuulepargi rajamise ajal kuulsime, et ühel härral, kelle elamu on tuulepargile kõige lähemal, oli tollel ajal vähk, millest ta hiljem paranes.“
Maksuamet avastas: ehitajaks vormistati tuttav, kes midagi ei ehitanud

Augustis 2014 kerkis Lääne-Virumaale Aburi küla lähistele Sõnajalgade järjekordne tuuleveski. Kolm aastat hiljem, aprillis 2017, sattus see maksuskandaali.

Juulis 2016 esitas AS Eesti Elekter, mille juhatuse liige oli Andres Sõnajalg, kohtusse kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kohus otsustas jätta kaebuse rahuldamata. Maksu- ja tolliameti otsusel pidi Eesti Elekter tasuma maksusumma 124 761 eurot, sest Eesti Elekter oli väidetavalt ostnud Aburi elektrituuliku ehituseks teenust OÜ-lt BMC Houses (BMC), kes ei olnud aga tööde tegija.

Andres Sõnajala selgitusel puudus neil teave, kas BMC tegi ehitustöid. Tema väitel ei olnud ta BMC esindaja Viljar Londiga kunagi kohtunud, ehkki Eesti Elektri ja BMC vahel sõlmitud lepingu ja selle alusel koostatud tööde üleandmise aktid olid tema allkirjastatud. Maksuhaldur tuvastas, et tuuliku rajamisega seotud isikud olid tuttavad ka varasemast ning just nende tutvus selgitas formaalsete tehingute toimumise kinnitamist.
Tüli vendade Tõnistetega Viimsis

2015. aastal läksid Sõnajalad tülli oma Viimsi naabritega. Hilisema rahandusministri Toomas Tõniste arvates ehitasid Sõnajalad tema naaberaeda teadlikult lubatust meetri võrra kõrgema maja. Ministrit häiris eriti, et vald ebaseaduslikult püstipandud ehitise tagantjärele seadustas. Andres Sõnajala sõnul oli aga hoopis Tõniste see, kes oma maja liiga laiaks ehitas. Siingi leiti lahendus alles kohtus, mis taas ärivendade poolele asus.

Veebruaris 2015 hakkasid Tõnistete kõrvalaeda kerkima kaks identset elamut. Juulis esitas Tõniste kaebuse, väites, et ehitatavad hooned on liiga kõrged. Vallale esitas kaebuse ka külaelanikke esindav MTÜ Miidu ja vald käskis ehituse peatada. Maja oli lubatud 8,5 meetri asemel 9,54 meetrit kõrge.

Sõnajalad ei lasknud end ettekirjutustest häirida – ehitus jätkus. Vald määras käsu eiramise eest 1000 eurot sunniraha. See oli nagu hane selga vesi. Vägikaikavedu kestis kogu suve, sunniraha määrati kokku 5000 eurot. Sügiseks olid mõlemad majad valmis, sunniraha määramise vaidlustasid Sõnajalad aga kohtus. Novembris 2015 jõuti kompromissini ning aasta hiljem kinnitati Sõnajalgade juba valmis majadele uus ehitusluba.

Tõniste oli valla järeleandlikkusest häiritud. Andres Sõnajalg teatas, et majade eelprojekti sai ekslikult kirja vale kõrgus. Kohtuotsusest on näha, et valminud majad erinevad esialgsest projektist oluliselt: puudus vintskapp, rõdud tehti suuremaks, muutusid korruste plaanid. Samuti ei vasta ehitusloa saanud projektile majade kõrgus ja piirdeaiad.
Tagasilöök Pärnumaal

2019. aasta veebruaris juhtus midagi ootamatut. Siiani kohtus võidult võidule sammunud Sõnajalad kaotasid kohtuvaidluse Tori tuulepargi asjus. Kohus otsustas mitte tühistada endise Sauga vallavalitsuse korraldust, millega keelduti Eurowind OÜ-le väljastamast projekteerimistingimusi Tori valda tuulepargi rajamiseks.

Andres Sõnajalale kuuluv Eurowind on soovinud pea kümme aastat rajada Urge küla lähistele tuuleparki kuni 25 tuulikuga, mille kõrguseks kuni 100 meetrit ja võimsuseks kaks-kolm megavatti.

Sauga vallavalitsus põhjendas keeldumist asjaoluga, et kavandatav tuulikupargi piirkond jääb osaliselt alale, kuhu on väljastatud turbakaevandusload. Vald rõhutas, et projekteerimistingimustega hõlmatud ala suhtes on volitatud asutus maa-amet, kelle nõusolekuta on ehitamine välistatud. Tuulepargile jättis toona kooskõlastuse andmata ka keskkonnaamet. Kohus oli argumentidega nõus ning jättis Sõnajalgade kaebuse rahuldamata.

Viimane vastasseis Aidus – vendade vastasteks riik

Riik ähvardab nimelt juba mõnda aega lammutada ärivendade Sõnajalgade Aidu tuuleparki ehitusloata püstitatud tuulikud. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) hinnangul on need füüsiliselt ohtlikud ning riivavad Eesti julgeolekut. Sõnajalad ähvardavad taas kohtust õigust nõuda, kui tuulikud lammutatakse.

Aidu tuulepargi pärast on vennad juba aastaid riigiga piike murdnud. Eesti ühe suurima tuulikupargi ehitus jäi seisma paari aasta eest, kui Ida-Viru maavalitsus vaidlustas 2015. aasta kevadel Sõnajalgade ettevõttele antud ehitusload. Kohus peatas tuulikute püstitamise kaks aastat hiljem.

Sõnajalad ei lasknud ennast ehitusloa tühistamisest segada. Nad jätkasid tuulepargi ehitust lihtsalt teise ettevõtte, Eleon Greeni kaudu, kellele Maidla vald oli andnud Aidu tuulepargi rajamiseks ehitusloa juba 2013. aastal.

Nii läks tuulepargi ehitus taas käima 27. märtsil, kui alustati esimese tuuliku paigaldamist paar aastat tagasi valminud alusele ning kuhu ehitatud kõrgendused viisidki ehitusloa vaidlustamiseni. Sõnajalgade väitel informeerisid nad tööde jätkamisest vallavalitsust ja justiitsministrit.

TTJA leiab, et 2013. aastal väljastatud ehitusload enam ei kehti – kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamisest, muutuvat luba kehtetuks. 2015. aastal antud ehitusload on peatatud aga kohtumäärusega.

Amet rõhutab, et püstitatud tuulikud ei vasta Aidu tuulepargi teemaplaneeringule ega omavalitsuse väljastatud ehituslubadele, need on oluliselt kõrgemad kui planeeringuga lubatud ning põhjustavad juba praegu häireid riigikaitseliste süsteemide töös.

10. septembril tegi TTJA Eleon Green OÜ-le ehitustegevuse peatamise ettekirjutuse muudatuse, mis peaks lõpetama vaidluse teemal, kas Aidu ehitusload kehtivad või mitte. Kohtud on seni vaielnud vanade ehituslubade asjus. TTJA hinnangul peaks nüüd olema Aiduga selge – seal ei tohi praegu ehitada.

TTJA kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe: „10. septembri ehitustegevuse peatamise ettekirjutuse muudatus on kehtiv ja seda on kinnitanud eri vaidlustes juba ka nii Tallinna halduskohus kui ka ringkonnakohus.“ Ta lisab, et arendaja on kohtus TTJA ettekirjutuse vaidlustanud ning kõnealuses vaidluses toimub oktoobri keskel kohtuistung.
Vennad nõuavad kompensatsiooniks 124 miljonit

Sõnajalad kaebasid otsuse edasi. Ärimeeste sõnul esitasid nad justiitsministeeriumile ettepaneku kompromissiks, kuid ei näinud ministeeriumi poolt mingit vastutulelikkust. Vennad toonitavad, et Aidu ehitus seisis kaks ja pool aastat. Nad leiavad, et riigi eesmärk oligi võimalikult pikk kohtumenetlus ja seeläbi arendajale kahjude tekitamine. Nad nõuavad 123 698 052 eurot hüvitist.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti väitel ei kujuta Aidu tuulikud endast lihtsalt abstraktset ohtu. Planeeringuga võrreldes 35 meetrit kõrgematena häirivad need juba praegu Kellavere õhuseireradari pilti. Pealegi ei vastavat tuulikud ühelegi teadaolevale ehitusprojektile.

Neil puudub kaitseministeeriumi kohustuslik kooskõlastus ja maa-ameti kui omanike esindaja nõusolek. Tegemata on ehitusgeoloogilised uuringud, keskkonnamõju uus hindamine, puudulik on ka projektidokumentatsioon. TTJA peadirektori Kaur Kajaki sõnul on küsimus vaid selles, kas lammutada tuulikud osaliselt või täielikult – selleks, et tagada ohutus ja riigi julgeolek.

Andres Sõnajala sõnul on TTJA väited projekti puuduste kohta aga valed ja hõlpsasti ümberlükatavad. Aidusse plaanitakse püstitada 30 kolmemegavatist tuulikut.

Sõnajalad: ettevõtlikele püütakse ikka kaikaid kodarasse loopida!
Küsimusele, miks vendadel on tulnud oma ehitiste dokumentatsiooni sageli tagantjärele kohtu kaudu korrastada, vastab Oleg Sõnajalg: „Võib-olla tuleks hoopis küsida, miks te nii ettevõtlikud olete.“

Ärimehed leiavad, et neid, kes suuri asju teevad, üritab ikka keegi pidurdada. Nende sõnul püüavad nii eraisikud kui ka ametnikud kellegi erahuvid kiiresti kogukonna või avalikeks huvideks tembeldada – isegi kui need seda üldse ei ole – ja hakata siis ükskõik mille või kelle vastu võitlema. „Tegelikult kaitstakse niiviisi hoopis skeemi pununud konkurente. Seda kogevad kõik, kes vähegi midagi ette võtavad. Kindlasti ei ole meie oma ettevõtetega siin mingi erand. Tegusate inimestena on meil see kogemus olemas ja kui vaja, siis oleme kaitsnud ja kaitseme ka tulevikus oma õigusi kohtus. Praktika on seni näidanud, et meil on olnud õigus.“

Allikas: Õhtuleht

Foto: Avalik